In Memoriam | Peeter Kibe. Legendid lahkuvad
Täna võime küll muiata, kui ajakiri Sotsialistlik Põllumajandus kuulutas, et Estonia kolhoos püstitas rekordi – lehmade keskmiseks väljalüpsiks saadi 6000 kilo piima aastas. Aga tänast üheksat tuhandet kilo ilma Estoniata ilmselt ei oleks.
„Tulihingeline holsteini aretaja, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimene esimees,” sõnab praegune ETKÜ juht Tanel Bulitko.
Jah, ETKÜ 25. juubelipeol kuu aega tagasi Peeter Kibet ei olnud ja seda märkasid kõik. Peo hommikul helistas ta korraldajatele ja vabandas, et vanainimese hädad ja et nii kaugele peole ei sõidaks. Ometi polnud sellest kõnest võimalik aimata, et kuu aja pärast saame surmasõnumi. Niimoodi ootamatult, une pealt ta 82. eluaastal lahkuski.
Olen kunagi, enam kui 20 aastat tagasi, Peeter Kibega intervjuu teinud. Polnud ma enam siis kuigi noor ega algaja ajakirjanik, ent lugupidamine korüfee vastu ja eelteadmised – et tegemist on doktorikraadiga põllumehega, väga targa, täpse, kavala, järjekindla ja nõudliku inimesega – panid põlve Estonia Osaühingu kontorisse astudes kergelt värisema. Aga ma tahtsin väga seda intervjuud teha. Sest olid 1990ndad ja nii mitmedki tolle ajastu autoriteedid olid lausa välja öelnud, et maal elavad ainult asotsiaalid ja joodikud.
Peeter Kibe oli 200 protsenti selle hinnangu vastand.
Mõni aeg hiljem said meist kummalisel viisil piirinaabrid – Estonia OÜ ostis meie talu naabruses tegutseva osaühingu. Kunagi hiljem Kibega sellest rääkides kinnitas ta selgelt, et suurte ettevõttete huvides ei saa olla taludele liiga teha.
Läks veel mõni aasta ning ta isegi koondas kokku oma esivanemate suured talud Viljandimaal (selle külagi nimi, kus ta esivanemate maad asusid, on Kibeküla) ja hakkas talunikuks.
Hiljem käisid nad õppepäevadel ja nõupidamistel kahekesi koos – vanaperemees Peeter Kibe ja noorperemees, Peetri lapselaps, edukas viljakasvataja Alar Oherd.
Peeter Kibe on lahkunud, kuid järjepidevus on alles.
