Inspektsioon: lageraie merikotka pesapaigas oli seaduslik
Neil päevil lõpetas inspektsioon väärteomenetluse.
"Inspektsioon ei tuvastanud kotkapesa juhtumis väärteo tunnuseid," seisab avalduses.
Inspektsioon tõdeb, et kuna kõnealune kotkapesa polnud kantud Eesti Looduse Infosüsteemi, oli Harjumaa keskkonnateenistusel täielik õigus väljastada keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni juhtivinspektorile Endel Niinemaale raieteatis, mis andis talle loa puude langetamiseks kotkapesa läheduses.
"Niinemaa ei teadnud pesapuu asukohast maaüksusel," teatab inspektsioon oma avalduses.
Asja menetlenud inspektsiooni Lääne-Viru büroo juht Uno Luht selgitab, et Niinemaal oleks olnud võimalus pesapuu maha saagida juba kaks aastat tagasi, kui ta sealsamas eraldusel raiet tegi.
Küsimusele, miks Niinemaal jäid nüüd raietööd pooleli just pesapuu ees, samas kui mees ise väidab, et pole kotkaid ja pesa näinud, vastab Luht: "Pühapäeval katkestas ta raietööde tegemise, sest sel päeval rohkem lihtsalt ei jõudnud. Kui te ei oleks talle teisipäeval helistanud ja teatanud, et tegi raiet kotka pesapuu juures, siis oleks ta raietöid jätkanud."
Kahtlused jäävad
Inspektsiooni hinnangul võib üheks pesapuu mittemärkamise põhjuseks pidada asjaolu, et Niinemaa alustas raiet mitte pesapuu alt, vaid kaugemalt, jõudes häile raiudes järk-järgult pesapuule lähemale.
Sündmuskoha vaatlusel tuvastas inspektsioon, et raielangi poolt vaadatuna ei olnud kotkapesa hästi märgatav, sest paiknes suure männi võras okste vahel.
Kõige tähtsamast faktist libiseb aga keskkonnainspektsioon paraku mööda. "On võimatu, et raie teostaja ei näinud männi võras olevat suurt risupesa või ärevaid vanalinde," seisab Kotkaklubi 23. mai ekspertarvamuses, mis läkitati juurdlust juhtinud keskkonnainspektsiooni Ida regiooni juhile Andrus Simsonile.
Eksperdid Urmas Sellis ja Renno Nellis juhtisid tähelepanu sellele, et merikotka pesa on väga suur, läbimõõt poolteist meetrit. Samuti oli pesa ümbruses maas nii vanalindude keha- kui ka udusulgi, vanalindude väljaheiteid (suured valged laigud pesa all ja läheduses) ning saagijäänuseid (poolik haug, veelindude suled).
"Lisaks on merikotkad pesalt peletamise järel väga häälekad, tiirlevad pea kohal ja toovad pikka aega pärast häirimist kuuldavale valje häälitsusi," seisab Sellise ja Nellise ekspertarvamuses.
Kuuldes nüüd Maalehelt, et inspektsioon on jõudnud juurdluse käigus järeldusele, et metsa raiunud kõrge keskkonnainspektor ei saanud kotkapesa kuidagi näha, ajab Eesti nimekaima kotkaeksperdi Urmas Sellise naerma. "See ei ole võimalik," kordab Sellis taas. Samas möönab ta, et väga raske on nüüd tõestada, et raiet tehes märgati pesa.
Ent kotkapesa juures pidi metsa langetaja Sellise sõnul ometigi kuulma suurte lindude valju hädakisa. "Kui sa lähed pesapuu juurde, on lärm kõva. Merikotkas ei ole sugugi vaikne lind."
"Tegelikult ei ole meie menetlusdokumentide hulgas ekspertarvamust," pareeris inspektor Luht Maalehe küsimuse, miks jäeti Kotkaklubi autoriteetne hinnang arvestamata.
"Oleme saanud Kotkaklubilt vastuse meie infotaotlusele. Kui ekspertiisi puhul peab ekspert oma arvamusi ja seisukohti ka põhjendama, siis antud juhul ei ole härra Sellis seda teinud," ütleb Luht.
Kahetsusväärne lugu
"Keskkonnainspektsioon, nagu ka Endel Niinemaa ise, peavad juhtunut äärmiselt kahetsusväärseks," resümeerib keskkonnainspektsioon oma avalduses.
Loo võtmetunnistaja Ain Resnis väidab jätkuvalt, et oli nii raiet teinud keskkonnainspektorit kui ka teisi keskkonnaametnikke korduvalt informeerinud, et merikotkas pesitseb antud kinnistul.
Vähe sellest, eelmisel sügisel lendas noor kotkas vaid 150 meetri kaugusel kõnesolevast pesast elektriliinidesse ja hukkus. Keskkonnainspektsioon apelleerib sellele, et pesa konkreetne asukoht polnud teada.
Maalehe andmetel üritati juurdlust juba mitu kuud tagasi lõpetada, kuid saadeti siis täiendavale ringile.
