INTERAKTIIVNE GRAAFIK | Ilmastikuolud olid detsembris hundi küttimiseks soodsad, kärntõbigi murrab hallivatimehi järjest enam

18. detsembri seisuga on Eestimaal kütitud 25 hunti, kellest enamik kütiti detsembri teisel nädalal. Jahihooaja küttimismahuks on määratud 73 isendit.

“Hundijahi õnnestumisele aitas kaasa lumekatte olemasolu, mis võimaldas traditsioonilist jahipidamist,” selgitas EJSi tegevjuht Tõnis Korts.

Detsembri teisel nädalal avasid hundijahihooaja Põlva-, Rapla-, Tartu- ja Võrumaa jahimehed. Kokku kütiti nädalaga 18 hunti. Seni on hundijaht avamata veel Harju-, Hiiu-, Pärnu- ja Valgamaal. Eesti Jahimeeste Seltsile teada antud ka nelja hundi hukkumisest liikluses.

Lisaks on sel hooajal tabatud juba teadaolevalt viis kärntõves hunti. Kütitud isendite seast on kärntõve leitud nii Valga-, Viljandi-, Lääne-Viru-, Saare- kui ka Järvamaalt. Kärntõbi on huntide puhul järjest suuremaks probleemiks. Kui aastatel 2011–2015 võis kärntõve levikus hundi populatsioonis märgata tsüklilisust, siis 2016. aastast on see olnud kõrge. Ligi 30% kütitud huntidest olid kärntõve tunnustega, mis on läbi aastate kõige kõrgem näitaja.

Väljaspool jahiaega on riik kahjustuste vältimise eesmärgil andnud jahimeestele hundi küttimiseks kuus eriluba. Kaks neist väljastati 27. juulil Saaremaa jahimeestele, mille tulemusel kütiti üks hunt. Neli eriluba said aga 5. septembril Raplamaa Palamulla jahipiirkonna jahimehed, kes jõudsid küttida kaks hunti. Erilubade alusel küttimine on sellel hooajal lõppenud, ent eriloaga kütitud isendeid jahihooajaks kehtestatud küttimismahust maha ei arvata.

Tänavu on hundi tekitatud kahjustuste hulk olnud eelnevatest aastatest suurem, see on aga maakondade lõikes on väga erinev. Oktoobri alguse seisuga oli hundi murtud lambaid viimase nelja aasta lõikes enim Rapla-, Saare- ja Võrumaal, mõningased kahjustused olid Lääne-Viru- ja Põlvamaal, ent kahjustused puudusid sootuks Ida-Viru-, Jõgeva- ja Läänemaal.

false