INTERAKTIIVNE KAART | Uskumatu! Sookurg Loode lendas teel Hispaaniast Eestisse Vahemere kohal 14 tundi jutti ja läbis selle ajaga pea 500 kilomeetrit

 (20)

20. veebruari ennelõunal alustas kevadrännet eelmisel suvel Sõrves Saaremaal suure pojana püütud ja saatjaga märgistatud sookurg Loode.

Talve veetis lind Lääne-Hispaanias Extramadura maakonnas.

Esimese rändehüppega jõudis Loode 24. veebruari õhtul Laguna de Gallocanta tuntud rändepeatuspaika, mida ka Eetis pesitsevad kured nii kevadel kui sügisel kasutavad.

Ränne jätkus juba järgmisel päeval ehk 25. veebruaril ning sama päeva hilisõhtul jõudis Loode Vahemere äärde, Lõuna-Prantsusmaa rannikul asuva Port Ligat sadama kohale ning jätkas peatumata lendu Vahemere kohal terve öö ja järgmise hommiku, läbides järjest 14 tunniga umbes 500 kilomeetrit.

Esmalt lendas ta pea 175 km otse ida-kagu suunas, kuid siis pööras keset merd otsa ringi ja läks tuldud teed tagasi seni, kuni rannani jäi veel 40 km. Sealt pööras ta paralleelselt rannikuga (sirgjooneliselt) otse põhja suunas kuni Montpellier linnani Prantsusmaa lõunarannikul ning liikus veel 40 km piki randa ida suunas edasi kuni hästi tuntud Camargue sookurgede rändepeatus- ja talvitumispaigani, kus peatus viimastel andmetel 28. veebruari hommikul.

Uskumatu, aga Loode lendas 25. veebruari õhtust kuni 26. veebruari keskpäevani mere kohal ilma maandumisvõimaluseta 14 tundi jutti ning läbis ligikaudu pooltuhat kilomeetrit!

Seotud lood:

Kuna oli öine aega ja lennukõrgus mere kohal vaid paarikümne meetri ümber, siis ei saanud lind maad näha ega seda visuaalse orientiirina kasutada, vaid lendas oma „kompassiga“ täpselt õigesse kohta, s.t. sealkandis asuvasse ainsasse sookurgede rände- ja talvitumispaika teiste juurde.

Ilmselt rändas Loode mitte üksi, vaid koos oma vanematega ning teiste kogenud vanalindudega, kellel kogu rändeteede võrgustik peas. Selline, nüüd faktiliselt tõestatud rändelend kaugel mere kohal tõestab, kui võimakad lendajad ja navigerijad meie sookured on!

Merel tagasipöördumise põhjus on tõenäoliselt see, et linnud jõudsid merel tugeva vastutuule „otsa“ ning loobusid võitlemast, enne kui hilja oleks olnud ning kasutasid sealt põgenedes alguses tagant- ja siis külgtuult, milles lendamine palju vähem energiat nõuab.

Vaadates ilmakaarte ja ka Euroopa ilmauudiseid, on selge, et parvele tuli vastu Põhja-Euroopa hõivanud võimsa külma kõrgrõhkkonna jäine hingus, mis Vahemereni jõudnud ja Euroopas talve teinud. Ilmselt ei kesta see kõrgrõhkkond aga kaua ning meie kured saavad taas koduteed jätkata.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat igapäevastest ilmatarkustest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare