INTERAKTIIVNE KAART | Võsavillemite esialgne küttimismaht on 74 looma, vajadusel seda suurendatakse

 (21)
Hundid on tänavu murdnud 762 lammast, 16 kodukitse ja 8 veist

INTERAKTIIVNE KAART | Võsavillemite esialgne küttimismaht on 74 looma, vajadusel seda suurendatakse
Foto: Pixabay.com

1. novembril algas hundijahi hooaeg, mille esimeses etapis tohib küttida 74 hunti. Eesmärgiks on ohjata huntide arvukust ning seeläbi vähendada hundi põhjustatud kiskjakahjustusi loomapidajatele.

„Jaht on suunatud eelkõige rohkete kiskjakahjustustega piirkondadesse ning vähem suurematel loodusmaastikel asuvatele hundikarjadele. Selliselt majandades saab paremini tagada hundi asurkonna soodsa seisundi säilimise ja liigi ökoloogilise funktsiooni toimimise, hoidudes seejuures ülemäärastest kahjudest loomakasvatajatele,“ lausus keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Huntide küttimismaht jaotatud 18 ohjamisala vahel. Küttimismahtude määramisel ja ohjamisalade jaotusel on aluseks keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepanek ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta. Lisaks on arvestatud maakondlike jahindusnõukogude ettepanekuid küttimise korraldamise osas. Huntide arvukuse ohjamise peamiseks eesmärgiks on tagada Mandri-Eestis 2018. aastaks keskmiselt 20 hundi pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega sobilike elupaikade vahel.

„Kuna jahihooaja alguses ei ole veel täit ülevaadet hundi tänavuse aasta juurdekasvust, siis vajadusel korrigeerime küttimismahtusid jooksvalt vastavalt laekuvatele seireandmetele. Oluline roll on siin ka jahimeestel, kellelt ootame infot kütitud isendite ja jäljevaatluste kohta. Nende andmete alusel saab Keskkonnaagentuur hinnata huntide juurdekasvu ning teha meile ettepaneku küttimismahu muutmiseks,“ selgitas Aimar Rakko.

Seotud lood:

Maaleht hoiab oma lugejaid huntide küttimisega kursis ning värskendab interaktiivset kaarti, kuhu on kantud küttimismahud, kütitud huntide ja lammaste arv maakondade kaupa, pidevalt:

Möödunud aasta seireandmete ning küttimissurve jaotuse põhjal prognoositakse hundi arvukuse mõningast langust ning seda eelkõige Kesk-Eestis. Languse peamisteks põhjusteks peetakse möödunud jahiaasta kõrget küttimissurvet. Konkreetsed tulemused arvukuse ja piirkondliku jaotuse kohta peaks selguma talve hakul pärast vaatlusandmete laekumist.

Hundi tekitatud kahjustuste arv on võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra suurenenud. Oktoobri keskpaiga seisuga on hundid tänavu murdnud 762 lammast, 16 kodukitse ja 8 veist. Maakonniti on kiskjakahjude esinemine erinev: hundid on murdnud lambaid enim Raplamaal, Saaremaal ja Võrumaal, väikesed kahjud esinesid Lääne-Virumaal ja Põlvamaal ning täielikult puudusid kahjustused Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Läänemaal.

Möödunud aasta jahihooajal kütiti Eestis 114 hunti lubatud 117-st.

Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare