INTERAKTIIVNE KÜTTIMISKAART | Kes pole hunti varem näinud, võib võsavillemi kergesti koeraga segamini ajada

 (10)

hunt
Hunt.Foto: Pixabay.com

"Teatesse – nägin hunti – tuleb suhtuda mõningase ettevaatusega. Võimalus, et võsavillem aetakse segamini hundikoeraga, on suur," kirjutab Eesti Metsa talvenumbris loodusemees Vahur Sepp.

Ja jätkab: "Vilksamisi nähtud loom võtab asjatundjagi kukalt kratsima. Sedavõrd sarnased on need kaks liiki.

Samuti on raske sotti saada jälgedest. Koer või hunt? Täiskasvanud hundi jälg on 9–11 sentimeetrit pikk ja kujult koera omast piklikum. Hundi liikumine on sihipärane – ta teab, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Koer enamasti tuterdab ringi puhtast lustist.

Hundid on karjalise eluviisiga territoriaalsed loomad. Valitseb kindel hierarhia. Juhtpositsiooni moodustab domineeriv paar – alfaisane ja alfaemane. Karja kuuluvad veel selle ja möödunud aasta kutsikad, kes täiskasvanuks saades lähevad laia maailma õnne otsima.

Eesti oludes on hundikarja hallatava maa-ala suuruseks kuni 500 ruutkilomeetrit.

Kindlalt välja kujunenud territooriumiga karjad, kes toituvad ulukitest, tuleks rahule jätta. Jäädavalt peaksid möödas olema ajad, mil jahimees nägi hundis enda toidule konkurenti. Praegu ei ole ju jahinduse peamine ülesanne liha varumine."

Ja nii see tõesti ei ole. Hundijahti peetakse teistel eesmärkidel - populatsiooni ohjamiseks ning probleemsete isendite kõrvaldamiseks.

Seotud lood:

Möödunud nädalal avasid Pärnumaa jahimehed hundijahi.

8. jaanuari seisuga on Eestis kokku kütitud 29 hunti. Küttimismahuks on sel hooajal 73 isendit.

Kui palju hunte tänavu kütitud on, seda näed interaktiivselt kaardilt:

Pikemalt ja põhjalikumalt saad hundist ja tema eluviisist lugeda ajakirjast Eesti Mets.

Loe veel

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat ravimtaimedest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare