Näiteks tuli mõni aeg Keskkonnainspektsioonile teade, et Saku vallas asuva Tänassilma tehnopargi lähedale on tekkinud jäätmehunnik. Kontrollimisel selgus, et sinna on veetud praktiliselt kogu korteri sisu: mööbel, riided, nõud, kardinad ja muu majapidamiskraam. Jäätmete hulgas leiduvate dokumentide järgi tuvastati Tallinna korteriomanik, kes soovides vabaneda eelmise korteriomaniku asjadest, leidis portaali okidoki.ee kaudu teenusepakkuja, kes oli valmis soodsa hinnaga jäätmed ära viima. Selle asemel, et viia jäätmed seaduslikku käitluskohta, vedas ta need lihtsalt linnast välja metsa alla.

Juhtumiga seoses on alustatud väärteomenetlust.

Kuna teo toimepanija ei pruugi olla hiljem tuvastatav (paljudel juhtudel kasutatakse kõnekaarti), vastutab lõppkokkuvõttes heauskne tellija. Seadus näeb ette, et kui jäätmevaldaja annab jäätmed käitlemiseks üle käitlemisõigust mitteomavale isikule, vastutab jäätmete käitluse eest jäätmevaldaja. Jäätmete ebaõige käitlemise korral saab jäätmete üleandjat karistada rahatrahviga.

Sellepärast peaksid inimesed eelnevalt veenduma, et tegu on legaalse teenusepakkujaga, kellel on jäätmekäitluseks vajalik luba olemas. Riigi Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee olevast infosüsteemist KLIS saab järele vaadata, kellele on jäätmeluba väljastatud.

„Paljudele tuleb siiani üllatusena, et jäätmejaamades võetakse elanikelt paljusid jäätmeid tasuta vastu - eelkõige ohtlikud jäätmed, näiteks värvid, lakid, liimid, lahustid, puhastusvahendid, ravimid, patareid, akud, päevavalguslambid, väetised. Samuti saab tasuta ära anda vanu autorehve ja koduelektroonikat, “ märkis Rand.

Jäätmejaamades on võimalik tasu eest ära anda ehitusjäätmeid, klaasi ja muudki.

Vajalikku infot oma kodukoha jäätmekorralduse, lähimate jäätmejaamade, jäätmete vastuvõtmise ja hindade kohta saab näiteks veebilehelt www.kuhuviia.ee, samuti kohalike omavalitsuste kodulehtedelt.