Suur koolitüli maakonnalinnas

Pärnumaal on valimiste võitja ette teada Kihnus (vallavanem Ingvar Saare juhitava valimisliiduga Parem Kihnu konkureerib vaid üks Reformierakonna kandidaat) ja Tootsis (vallavanem juhib sotside nimekirja, millele astub vastu üksnes kaheliikmeline Reformierakonna ekipaaž).

Pärnus on valimiste peateemaks kohalike koolide saatus.

Võimuliit, kuhu kuuluvad linnapea Toomas Kivimägi Valimisliit ja kõik erakonnad peale Keskerakonna, on otsustanud muuta põhikoolideks Ülejõe gümnaasiumi, ühisgümnaasiumi ja Vene gümnaasiumi. Pärnu hansagümnaasiumist aga tahetakse kujundada riigigümnaasium.

See plaan on põrkunud väga suurele vastuseisule just ühisgümnaasiumi hävimisohu tõttu. Võimuliitu kuuluv ja valimistel kandideeriv IRLi liige Annely Akkermann näiteks ütles selle kooli saalis peetud koosolekul: “Pärnu ühisgümnaasium, suure osa Eesti Vabariigi loojate kodukool, vajab kaitset vabas Eestis. Seda, mida ei teinud punavõim, kavandab tänane linnavõim.”

Ka Keskerakonna linnapeakandidaat Kadri Simson kirjutas Pärnu Postimehes, et kõiki gümnasiste ei tohiks suruda ühteainsasse seitsme paralleeliga hiidgümnaasiumi-kombinaati.

Teine lahing peetakse ühistranspordi üle. Keskerakond lubab Pärnus kehtestada tasuta sõidu õiguse õpilastele ja pensionäridele.

Reformierakond, Kivimägi liit ja EKRE lubavad praeguse tasuta sõidu eapiirangu langetada 70 eluaastalt 65-le.

IRL lubab tasuta sõidu õigust kahe- ja enamalapselise pere lastele alates teisest koolis käivast lapsest. Keskerakonnast välja visatud Mart Viisitamme valimisliit Südame ja Mõistusega kavatseb käima panna tasuta koolibussid.

Halingas on hariduse alal lood vastupidi: volikogus enamust omav liit Koduvald eesotsas vallavanem Ülle Vapperiga toetab Libatse ja Vahenurme väikekoolide jätkamist, oponendid aga ei välista koolivõrgu korrastamist.

Kõneainet pakub ka küsimus, kas valla maale jääv Pärnu-Jaagupi alev võiks sarnaselt Vändra aleviga muutuda iseseisvaks omavalitsuseks.

Enam kui viie tuhande elanikuga Audru ühineb neil valimistel pisikese, umbes 400 elanikuga Lavassaarega.

Ühendvolikokku kandideerivad neli parlamendierakonda, neist IRLi nimekiri on sisuliselt kattevarjuks eelmisel korral valimised võitnud valimisliidule Audru. Selle üks esinumbreid, Audru vallavanem Siim Suursild, on lubanud hõivata vähemalt üheksa kohta 17-liikmelisest volikogust.

Lavassaare kandidaadid on aga sulandunud IRLi ja sotsiaaldemokraatide nimekirjadesse.

Häädemeeste vallavanem Urmas Aava kandideeris eelmisel korral valimisliidu Meie Koduvald ridades, nüüd aga juhib IRLi nimekirja. Lubadustena tõstab ta esile praktilisi küsimusi: tänavavalgustus, bussipeatustesse istepinkide paigaldamine jne.

Kõige tõsisemat konkurentsi näib IRLile Häädemeestes pakkuvat suuresti koolijuhtidest ja õpetajatest koosnev liit Rannatee. Selle juhiks on Häädemeeste keskkooli direktor Raimu Pruul, kes mõistagi lubab seista koolide ja lasteaedade ning teiste sama laadi objektide eest.

Tori vallas toimub põhilahing valimisliitude Meie Tori (esinumber vallavanem Mart Vaiksaar) ja Koduvald (esinumber endine vallavanem Jüri Puust) vahel. Neile sekundeerivad Reformierakonna, Keskerakonna ja IRLi väiksemad nimekirjad.

Koduvalla juht Puust lubab välja ehitada taristu tehnoküla tarvis, et soodustada ettevõtete loomist. Praegune vallavanem Vaiksaar aga lubab teha kõik, et Tori vallas oleks hea elada.

Koongaski on vastamisi kaks valimisliitu: vallavanem Andres Hirvela ja vallavolikogu esimehe Kaljo Brandti juhitav Koduvald Koonga ühelt ning Rukkilille teiselt poolt. Viimast juhib eelmisel korral Keskerakonna nimekirjas kandideerinud Mikk Pikkmets, kes töötab Euroopa Parlamendis Vilja Savisaar-Toomasti nõunikuna. Võidu korral lubab ta hakata Koonga vallavanemaks.

VALGAMAA

Põlatud maakonnakeskuse saatus

Põnev võitlus seisab ees Otepääl, kus vallavanem Merlin Müür juhib Reformierakonna nimekirja. Võimu säilitamiseks peab see konkureerima Jaanus Raidali valimisliiduga Otepää, Jaanus Barkala juhitava IRLi, ettevõtja Kuldar Veere veetava liiduga Otepää Kodanik, liiduga Meie Kodu ja Keskerakonna nimekirjaga.

Otepää kohalik poliitika on konfliktirohke ning sealsed lõputud tülid muutunud linnakese maine lahutamatuks osaks. Küllap seetõttu alustaski ajaleht Valgamaalane Otepää kandidaatide valimisdebatti küsimusega, kuidas vähendada pingeid poliitikute vahel.

Reformierakondlane Müür vastas, et Otepääl elavad “üle keskmise uhked” inimesed, kes peaksid rohkem tegema omavahel koostööd.

Raidal pidas pingete põhjuseks kadedust, mis sai alguse juba Esimese maailmasõja järel, mil ülerahvastatud Otepääl hakati talumaid välja jagama.

Keskerakonna esindaja Anne-Mai Niit ütles, et Otepääl pole piisavalt ausust ja õiglust, mistõttu maade erastamine külvab ebaõiglust ka praegu.

Barkala leidis, et pinged pole ebaloomulikud ning võib-olla just Otepääle omase võistluslikkuse tõttu on nad haldussuutlikkuse edetabelis heal kohal.

Veere sõnas, et omavahel rivaalitsevad Reformierakonna ehk Aivar Nigoli suund ja Jaanus Raidali suund. Neile on Pühajärve valla liitumise tulemusena seltsinud “maasuund”. Need kolm võitlevad omavahel ja samas kardavad uusi tulijaid.

Veere valimisliit Otepää Kodanik on aga just uus tulija, mille osa liikmeid sai tuleristsed juba Pühajärve kooli eest seismisega.

Vallas valitsevate pingete värske näitena jäi valimisliit ilma välireklaami tegemise võimalustest, need olid eraldatud IRLile ja Reformierakonnale. Politsei abil kõrvaldati isegi autotreileril asunud reklaam, sest parklas seistes olevat see liiklejaid seganud, kirjutas Valgamaalane.

Kõik debatis osalejad olid aga ühel meelel, et maakonnakeskus Valga ei ole Otepääle mingil moel oluline, tegelik tõmbekeskus on Tartu.

“Ütlen ausalt, et mul ei ole üldse Valka asja,” tunnistas Raidal. “Riigi ettevõtted ja organisatsioonid on sealt lahkunud. Varem või hiljem Valgamaa
hääbub.”

Veere sõnul võiks tulevikus olla Otepää, Tõrva ja Valga suurvallad, mille ühine tõmbekeskus asub Tartus.

Põlu alla sattunud Valgas kandideerivad neli parlamendierakonda ja valimisliit Meie Valga. Arvamused Valga kui tõmbekeskuse osas lähevad lahku.

Keskerakonna kandidaat Heimar Lenk ütles, et Valgal pole enam iseseisvat jõudu praegusest “soost” välja rabelda, selleks on vaja riigi abikätt maksusoodustuste või riigi poolt Valka rajatava suurettevõtte näol.

IRLi esindaja Viljar Schmidt nõustus, et Valgamaa on kunstlikult tekitatud maakond ning riigi regionaalpoliitika peab selle saatuse erijuhtumina lahendama.

Reformierakonna kandidaat Margus Lepik aga leidis, et Valga siiski on tõmbekeskus oma ümbruskonnale nii Eestis kui Lätis ning see loob teatud võimalusi.

Ka Valga esindaja Ene Solom usub, et Valgal on tulevikku, temaga nõustus sotsiaaldemokraatide kandidaat, aselinnapea Kalev Härk. “Valga vastu on tõusnud nii lätlaste kui Vene investorite huvi. Järgmise kümne aasta jooksul ootan ainult tõusu,” lausus ta.

Keskerakonna kandidaat ja Valga volikogu esimees Külliki Siilak leiab, et linna ei tasu siiski maha kanda ning vähemalt väärikaks vananemiseks on see oma rohelise elukeskkonna ja heatasemelise arstiabiga hea koht.

Valgamaal on valimised ette ära otsustatud Taheval (IRLi nimekirja vastu kandideerib vaid kolmeliikmeline Reformierakonna nimekiri).

VILJANDIMAA

Soodsad ühinemislepingud

Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi vallad liituvad suureks Viljandi vallaks ning valivad ühise volikogu. Selle koosseis otsustatakse nelja parlamendipartei ning valimisliitude Vabad Vallakodanikud ja Viljandi Vald vahel.

Saarepeedi vallavanem Salme Koplikask kandideerib Vabade Vallakodanike nimekirjas, Viiratsi vallavanem Sulev Kannimäe Viljandi Valla ridades, Paistu vallavanem Ene Saar on IRLi esinumber ja Pärsti vallavanem Erich Palm sotsiaaldemokraatide kandidaat.

Nende vallajuhtide tulevik on tavatult roosiline. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt saavad nad kuue kuu palga suuruse lahkumishüvitise, kui ei osutu uues vallas samale ametikohale valituks.

Liituvate valdade koalitsioonilepingu kohaselt seda tõesti ei juhtu, sest kõik vanad vallavanemad jätkavad uues vallas osakonnajuhatajatena.

“Nii juhtuski, et Pärsti, Viiratsi, Saarepeedi ja Paistu vallavanematele terendavad pärast valimisi sõltuvalt eelmise kahe aasta keskmisest palgast 7000–8000 euro suurune kompensatsioon ametikoha kaotamise eest ning ametikoht, mille palk jääb suure tõenäosusega praeguse töötasuga võrreldavale tasemele,” nentis ajaleht Sakala.

Ajaleht on ka kokku löönud, et valimislubaduste kohaselt peaks maakond peagi saama tervelt kolm ujulat või veekeskust. Abja-Paluoja 300 000eurose ujula ehitamine juba käib, veekeskusi lubatakse rajada ka Suure-Jaani ja Viljandisse.

Viljandi linnas võitlevad neli parlamendierakonda. Reformierakonna nimekirja juhib linnapea Loit Kivistik, IRLi oma Eesti Pärimusmuusikakeskuse juhataja Ando Kiviberg, sotside esinumber on Euroopa Parlamendi liikme Ivari Padari nõunik Randel Länts, Keskerakonna liider aga Riigikogu liige Priit Toobal.

Ainsana astub suurerakondadele vastu poliitblogijast üksikkandidaat Andres Laiapea.

Sotside linnapeakandidaat Länts on seisukohal, et reformierakondlik linnavõim on seni soosinud vaid teatud ettevõtjaid ja pärssinud sellega konkurentsi.

Linnavalitsuse susserdamise näitena nimetas ta ka seda, et ansambli Paabel kuulus kiri, millega paljastati IRLi tuntud poliitiku Tarmo Looduse ebasünnis käitumine hansapäevadel, üritati teadlikult registreerimata jätta.

Suure-Jaanis astub parteidele vastu valimisliit Suure-Jaani Kihelkond. Täielikult puuduvad liidud Kolga-Jaanis ja Tarvastus.

Pisikeses Mõisa­küla linnas juhib linnapea Ervin Tamberg IRLi nimekirja, kandideerib ka Keskerakonna kolmeliikmeline meeskond. Ettevõtja
Andor-Olari Ilison on ihuüksinda moodustanud valimisliidu Edukas Mõisaküla.

Kui IRL ja Keskerakond eelistavad Mõisaküla jätkamist iseseisvana, et kaasa rääkida omaenda arengus ja säilitada kodutunne, siis Ilison lubab võidu korral kohe hakata võitlema liitumise eest Abja või Saarde vallaga.

Karksi vallas lülitas Reformierakond valimisprogrammi lubaduse toetada Maxima poeketi tulekut valda. Nimelt tundub reformierakondlastele, et Maxima mõne aasta tagune katse Karksis pood avada takerdus volikogus esindatud ärihuvide taha. Paraku polegi Maximal enam soovi Karksisse poodi asutada.

Viljandimaal on tulemus ette teada Kõos (vallavanem Tarmo Riiski valimisnimekirjaga Koduvald konkureerib vaid üks keskerakondlane ja üksikkandidaat) ning Kõpus (vallavanem Tõnu Kiviloo valimisliidule Kodukant Kõpu astub vastu üks keskerakondlane ja üks IRLi esindaja).

Õiendus Saaremaa asjus

Erinevalt eelmises lehenumbris toodust on sotsiaaldemokraatide Kuressaare linnapeakandidaat Hannes Hanso, Madis Kallas on lihtsalt kandidaat. Keskerakonna Kuressaare linnapeakandidaat on Kärla ettevõtja Meelis Sepp.