Sammas pidi valmima kooli 325. aastapäevaks ehk kevadeks 2012.

Suurest mõttest tekkis veel suurem

Mõte aga kasvas edasi: sammast ei vaja üksnes Haljala, vaid Eesti õpetaja üldse! Ning püsti tuleb see saada sügisel 2011, kui möödub 325 aastat eestikeelse kooli sünnist. Samba asemel, mis on saanud pigem halva kõla, otsustati püstitada aga hoopis autähis.

Mõiste “autähis” tõi kasutusse kooli vilistlane Kristjan Sisa ning sellega ollakse Haljalas väga rahul.

Esiteks pole tähis klassikaline ausammas, vaid pigem alusele kinnitatud suur tahvel. Ka pole ta monument, sest sellega ei taheta Eesti õpetajat mälestada, vaid hoopis seda auväärset ametit tähtsustada.

“Mulle tundub, et õpetaja arvab endast halvemini kui ühiskond temast,” selgitab algatuse üks eesmõtlejaid, Haljala gümnaasiumi ajalooõpetaja Egon Mets. “Õpetaja justkui ei julge võtta rolli, mis talle õigusega kuulub. Ta pole ju klienditeenindaja, kes peab püüdma ära arvata hetkekonjunktuuri tööturul.”

2007 aasta õpetaja tiitli pälvinud Metsa sõnul on just nüüd, osturalli puhkepausi ajal, parim aeg mõelda igavikulistele väärtustele: haridusele, minevikule ja tulevikule.

“Rasvastel aegadel kippunuks meie aade rasvuma, uppuma ära liisingute-laenude vahele,” lausus Mets. “Lisaks on raskel ajal ette võetu ka omamoodi proovikivi meile kõigile — kas meie väärtuste kompass on ikka paigas?”

Esialgu tundub, et kompass näitab õiget suunda. Kooli, kohaliku vallavalitsuse ja Lääne-Viru maavalitsuse kõrval löövad kaasa õpilasesinduste, lastekaitse ning haridustöötajate liidud, aga ka Pedagoogika Ajaloo Selts ning Forseliuse Selts.

Ideed on tutvustatud kooli külastanud president Toomas Hendrik Ilvesele, samuti haridusminister Tõnis Lukasele.

Nüüd jõuti ka MTÜ Õpetaja Autähis asutamiseni. See on kõigile avatud liikmemaksuta kodanikuühendus algatuse toetamiseks ja kaasalöömiseks.

Käivitatud on märgimüügikampaania, mida veavad Haljala gümnaasiumi õpilasesinduse liikmed. Pöörduda kavatsetakse kohalike ettevõtete poole.

Miks just Haljala?

Need, kes autähist põhimõtteliselt pooldavad, võivad aga küsida, miks see just Haljalasse püsti pannakse.

“Täpselt samavõrra võinuks see kerkida näiteks Amblasse või Antslasse,” vastab Mets. “Aga sealtpoolt polnud algatust märgata, niisiis tuli kellelgi võtta moraalne vastutus ja tasuda auvõlg Eesti õpetaja ees.”

Pealegi on Haljala kool kogu Virumaa vanim (1687) ja üks Põhja-Eesti kümmekonnast vanimast. Hariduspüüd või -janu on Haljala kihelkonna kultuuriloo keskne märksõna. Siin asusid mitmed ülemaaliselt kuulsad koolid, näiteks Käsmu merekool, Salatse Kalevipoja kool, Liiguste ministeeriumikool.

Mõttest  saab tegu 

- Autähise kavandi autor on skulptor Mati Karmin. 

- Maksma läheb tähis koos maastikuga vähemalt pool miljonit krooni. 

- Annetusteks on avatud arveldusarve 10220019957011, Haljala vallavalitsus, märgusõna “Õpetaja”. 

- Kogutud on 46 000 krooni. Summa kasv on jälgitav kodulehel http://eestiopetaja.haljala.ee/. 

- Tähise avamine on kavandatud 2011. aasta oktoobrikuusse, siis möödub 325 aastat eestikeelse rahvakooli sünnist — lõpetas ju Forseliuse seminari I lend. Oktoobris on ka õpetajate päev. 

- Algatus peaks tekitama debati õpetaja rolli ja staatuse üle, mõtestama tema tähendust eesti rahva ajaloos.

Allikas:  eestiopetaja.haljala.ee