Jaapani sokivabrik müüb internetis Kihnu sokke

 (48)
Jaapani sokivabrik müüb internetis Kihnu sokke
Jaapani Kihnu sokkide puhul pole tegemist päris masstoodanguga – ettevõtte kodulehelt leiab väite, et üks masin suudab päevas valmistada vaid 20-25 paari sokke.Foto: Ebay

Oksjoniportaalis eBay müüakse 30 euroga Jaapanis toodetud Kihnu mustriga sokke. On kihnlaste vaimset pärandit ikka õiglaselt koheldud?

Tuleb välja, et Kihnu sokid on oma sortimenti võtnud väiksemapoolsem sokivabrik Glen Clyde, kes leidis selleaastase kollektsiooni jaoks lisaks Kihnule inspiratsiooni veel Lätist, Soomest ja indiaanlastelt.

Meile hästi tuttav kördi- ja vöökiri sattus Jaapani sokifirma sortimenti tänu Tallinna poepidajatele, kes Jaapani ettevõtte teistsugused sokipaarid üle-eelmisel suvel enda eksklusiivsemaid riideid müüvasse kauplusesse SfääR müügile võtsid.

Jaapanlased olid huvist meelitatud ning uurisid poe juhatajalt Henri Errol Vareselt, kuidas nende sokkidel siin läheb ning kuidas meil Eestimaal rahvuspärandiga lood on. Vares ütles, et pärandit on meil rikkalikult, ning soovitas jaapanlastel muuhulgas Kihnu ja Muhu mustritega tutvuda.

Mitsuru Hashimoto poolt 1992. aastal tehasenurgas loodud, kuid nüüd märksa kaugemale jõudnud ettevõte leidis Kihnu mustritest inspiratsiooni ning peagi sündisid kaks sokidisaini - "Kihnu kaerahelbed" (Kihnu Oatmeal) ning "Kihnu punane" (Kihnu Red). Kevadsuvise 2017. aasta kollektsiooni Chup hulgast leiab, et lisaks on neile muljet avaldanud Rootsi volbriöö, Soome kaamos, Läti müüdid ning indiaani vaibad.

Arutelu koht

Seotud lood:

"On alati küsimus, et kas see on Kihnule hea reklaam või peaks hoopis mõtlema meie kogukonna intellektuaalsele omandile," arutleb Sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum juhataja Mare Mätas, kes teiste kihnlastega sarnasel teemal juba aastaid vaidlusi on pidanud. Mandril on varemgi müüdud Kihnu nimega saia või Kihnu motiive mujal toodetud riideesemetes kasutatud. Kohalikele ega tarbijatele see arusaadavatel põhjustel ei meeldi. Seetõttu loodi 2011. aastal Kihnu Toote Koda, millega soovitigi päris Kihnu kraami muumaisest masstoodangust eristada.

"Kasu saaja võiks vaimse pärandi puhul siiski olla kogukond. "Kondori lend" on samamoodi indiaanlastelt võetud ja nemad pole sellest mingit tulu saanud," võrdleb Mätas. "Kihnu puhul on küsimus lihtsalt selles, kas siin on võimalik elada ning ellu jääda."

Mätase arvates tuleb teema lõpuni arutada, et teada, kuidas toimida siis, kui keegi võõras Kihnu mustreid kasutades midagi väga suurt ja kasumlikku loob. Samas möönab ta, et mustrite kasutamist võib näha kui head reklaami Kihnule.

Jaapanlasi on saarel rohkelt käinud ja mustrid ning traditsioonid ongi neile kõige rohkem huvi pakkunud. Nad on sellest raamatuidki kirjutanud. "Olen mõnikord naljatanud ja tuletorni näidanud, aga nad ei vaata sinnapoole ka," arvab Mätas Jaapani turistidest ikka head.

Kui peaks tekkima huvi Jaapanis valmistatud Kihnu sokkide vastu, siis eksklusiivse ja haruldasema riidekaubaga kauplev SfääR loodab kollektsiooni enne jõule müügile tuua. Lambavillast Kihnu sokkidega jaapanlaste osaliselt tehismaterjale kasutavat tootearendust siiski võrrelda ei saa.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare