Maanteeameti andmetel sõitis tänavu kõige rohkem autosid 25 kilomeetri pikkusel Hiiumaa ja mandri vahelisel Heltermaa-Rohuküla jääteel, kus 19. veebruarist 23. märtsini sõitis 14 091 autot. Heltermaa-Rohuküla jäätee oli lõppenud talvel avatud 32 päeva.

Muhu saare ja mandri vahelisel Kuivastu-Virtsu jääteel sõitis 22. veebruarist 23. märtsini 17 112 autot. Kuivastu-Virtsu jäätee oli tänavu avatud 24 päeva. Kuna Kuivastu-Virtsu jäätee trass muutus, siis varieerus selle pikkus 10 kilomeetrist 12 kilomeetrini.

Mandri ja Vormsi saare vahelisel 9,5 kilomeetri pikkusel Rohuküla-Sviby jääteel sõitis 19. veebruarist 24. märtsini 5101 autot. Rohuküla-Sviby jäätee oli tänavu avatud 34 päeva.

Hiiumaa ja Saaremaa vahelisel Tärkma-Triigi jääteel sõitis 18. veebruarist 22. märtsini 5042 autot. Tärkma-Triigi jäätee oli avatud 26 päeva. Maanteeamet muutis pärast Tärkma-Triigi jäätee avamist selle trassi. Ühe trassi pikkus oli 18 ja teise pikkus 22 kilomeetrit.

Munalaiu-Kihnu jääteel sõitis 25. veebruarist 21. märtsini 3304 autot. See jäätee oli avatud 25 päeva.

Kõige rohkem raha kulutas maanteeamet Heltermaa-Rohuküla jäätee rajamisele ja hooldusele, milleks kulus 104 029 eurot. Kuivastu-Virtsu jääteele kulus 67 219, Munalaiu-Kihnu trassile 31 717, Tärkma-Triigi teele 30 722, Haapsalu-Noarootsi jääteele 22 999 ning Rohuküla-Sviby teele 21 724 eurot.

Jääteed olid avatud valge ajal 8 — 11,5 tundi päevas.

Jääteel tohtis sõita ainult valgel ajal ja soovitatav sõidukiirus oli kuni 25 km/h või 40-70 km/h. Kiirus 25-40 km/h tekitab jääl resonantsi ja võib seda lõhkuda.

Jääteel liiklejate minimaalne vahe pidi olema vähemalt 250 meetrit. Jääteel ei tohtinud autot seisma jätta, kihutada, sõita tuisuga, uduga ja pimedas. Keelatud oli möödasõit ja kahesuunaline liiklus samal sõiduteel.

Jääteel sõites pidid turvavööd olema lahti ja sõiduki uksed kergesti avatavad. Sõidukid võisid jääteele sõita vähemalt kaheminutilise ajavahemiku järel.