„Kõige enam tekib ettevõtetes paber ja kilepakendeid, kuid mõistlikult toimides on jäätmetelt isegi võimalik teenida. Eesti Plastis nii kile kui kõvaplastik purustatakse, pestakse ja toodetakse plastigraanulid, millest saab uusi pakendeid või näiteks parkimiseks murukärgi. Tehniliselt kõige keerukam on segapakendi masinsorteerimine erinevate materjalide kaupa. Vaatamata keerukusele on see mitmeid kordi efektiivsem kui käsitsi sorteerimine, või kapitalimahukas materjaliti lahuskogumine tekkekohas,” rääkis Kangus.

Kuigi käesolevast aastast kehtib ettevõtetele pakendiaruannete auditeerimiskohustus, olid auditeeritud vaid ¼ esitatud andmetest. Kanguse sõnul on auditeerimiskohustus paljude ettevõtete jaoks ebamõistlikult suur kulu.

Pakendiregistri eesmärk on Eestis turule lastud kauba pakendite, tekkinud pakendijäätmete, käibelt kõrvaldatud korduskasutuse pakendite, pakendijäätmete taaskasutamise ning taaskasutamise sihtarvude täitmise kohta arvestuse pidamine. Registrisse võib andmeid edastada kas ettevõte ise või delegeerida selle kohustuse taaskasutusorganisatsioonile.