Koertega jahti lubab jahieeskiri praegu pidada näiteks metssigadele. Klubi juhatus põhjendab oma ettepanekut suure lumega, mis metsloomade elu niigi keeruliseks on teinud.

“Metsloomad on praegu stressis, nad on koondunud, nende liikumisvõimalused on rasked,” rääkis klubi juhatuse liige Mati Hõbemägi. “Jahikoer ei tohiks jahilooma hammastega puutuda, aga kahjuks on koeri, kes murravad. Sellises abitus seisus, kus metsloomad praegu on, see ei sobi.”

Pigem lisasööt

“Ilma mingi jututa tuleb praegu hoopis metsloomadele lisasööta anda,” ütles Mati Hõbemägi. Elu on raske metskitsedel ja metssigadel, kusjuures sead on veel eriti kehvas seisus, kuna külmunud maal on tohutud lumevallid.

“Siga ei söö oksi või koort nagu kits või põder, vaid ta peab saama tuhnida,” seletas Hõbemägi. “Oma kärsaga suudaks ta pinnasest ka jagu saada, aga just lume hulk takistab. Ta peab tohutult rohkem energiat raiskama, selleks et toitu kätte saada.”

Mati Hõbemägi tunnistas, et ta ei julge välja üteldagi, mis koguseid ta ise praegu lisasöötmisplatsidele viib. Metssead tulevad välja juba päeval kella nelja ajal ja sööjaid jätkub terveks ööks. Peale sigade käivad söötmisplatsidel metskitsed ja linnud.

Peale põhitoidu — vilja — on Hõbemägi platsidele viinud vihtasid, silo ja heina. Mitu korda nädalas käib ta lumesse radasid sisse sõitmas, et loomadel oleks hõlpsam liikuda. Ta sõidab liikumisringid sisse näiteks ka rapsipõldudele, kus käiakse juurikaid nosimas.

Koerad olgu kodus

Jahikoerad püsigu kodus, aga kindlalt käib see ka kõikide teiste koerte kohta.

“Ma leian pea iga päev mõne murtud kitse või sea. Murravad hundid ja ilvesed, aga osa neist on kindlalt hulkuvate koerte töö,” ütles Hõbemägi, kes on ise metsas näinud heas toitumuses kodukoeri, kes lastud lihtsalt hulkuma.

“Inimesed nagu ei saa aru, mida nad tegelikult koeri lahti lastes korda saadavad,” nentis Hõbemägi.

Igaühe otsustada

Üle-eestilisi erireegleid kehtestatud ei ole, kuna jahikorraldus oma piirkonnas on iga jahiseltskonna enda otsustada.

“See on selge, et praegu on raskendatud nii loomade liikumine kui ka jahipidamine ning et jahimehed on pigem metsloomi aitamas,” ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Hegne Lump.

Seda, kas keegi peale järvamaalaste veel on koertega jahi peatanud, Hegne Lump ei teadnud ütelda, aga metsasihtide ja
-teede lahtilükkamine ning metsloomade lisasöötmine käib tema sõnul paljudes paikades.