“Tehiskaru abil selgitatakse, kas jahikoer kardab karu – see ratastel liikuv topis peaks pelgajale jahikoerale samamoodi hirmu nahka ajama nagu päris karu.

Karujaht või jälitamine kontrollimata koeraga oleks sulaselge enesetapp,” kommenteeris kokkutuleku peakorraldaja, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe.

Ta lisas, et kuna käimas on jahikultuuri aasta, on kokkutulekulgi vastav rõhutus, ka selles osas, mis jahikoeri puudutab. “Peale kunstkaru kasutamise näidatakse ka koera tööd kunstlikul verejäljel. On jahikoerte endi esitlus, oma telgiga on väljas nii jahikoerte tõuühing kui ka verejäljekoerte klubi,” rääkis Lillemäe.

Jahimeeste kokkutulekut peetakse tänavu 33. korda.

Kogu tegevus, mis seotud jahikoertega, on seekordse kokkutuleku ajakavas planeeritud laupäevale, 20. juulile.

Samal ajal on vibulaskmise alal vibukoolitus ja vibulaskmise töötoad.

Vibuga küttimist on kokkutulekutel näidatud varemgi, kuid seekord on esimene kord, kus väikeulukite vibujaht on ka Eestis värskelt välja tulnud uue jahiseadusega lubatud.