Jahimehed: Läänemaal veelinnujahil reegleid rikkunud välismaalased on nii meie jahikultuuri kui kommete ja reeglite peale sülitanud

 (17)
püss2
Foto on illustratiivne.Foto: TERJE LEPP

Eesti Jahimeeste Seltsile (EJS) laekunud informatsiooni põhjal on Läänemaal kaks välismaalasest jahikülalist rikkunud jahiseadust. Kasutati elektroonilisi peibutusvahendeid, mis on jahiseadusega keelatud. Seltsi president Margus Puust mõistis Läänemaal toimunu hukka.

„Tegemist on väga tõsise rikkumisega nii seaduslikus kui eetilises plaanis,“ ütles Puust. „Meie seltsi jaoks on tegemist täielikult punase joone ületamisega. Need inimesed on sülitanud nii Eesti jahikultuuri kui ka meie üleskutse peale käituda külalistena reeglite ja kommete kohaselt. Tänan nii Keskkonnainspektsiooni kui ka kõiki neid, kes selle rikkumise aitasid tuvastada ning kindlasti saavad rikkujad vastavalt seadusele karistatud.“

EJS on ettevalmistanud koolitajad, kes vastavalt seadusemuudatusele sellest aastast jahikülalisi täiendavalt linnujahi osas harivad. Koolituse üks olulisemaid osasid on jahipidamiseks lubatud ja keelatud vahendite tutvustamine. Ka kõnealused jahikülalised olid informeeritud meil kehtivatest reeglitest.

„Juhtunu teeb eriti inetuks see, et jahikülalised sooritasid oma teo teadlikult, kuna elektrooniliste peibutusvahendite kasutamine on kõikjal Euroopas keelatud,“ selgitas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts. „Kohe, kui saame ametliku teatise, peatame vastavalt seadusele nende jahitunnistuste kehtivuse." Korts lisas, et nende nimed pannakse kirja „musta nimekirja" ja lähiaastatel nad Eestis enam jahti pidada ei saa.

Seotud lood:

„Loomulikult vaatame üle ka jahikorraldaja ja koolitaja tegevuse ‒ kui seal on puudujääke, siis on tõenäoline, et võtame koolitajalt ära õiguse väliskülalistest jahimehi koolitada,“ ütles Korts.

Eesti Jahimeeste Selts on jahimeeste katusorganisatsioon, mis ühendab enamikku Eesti jahimehi. Riikliku halduslepingu alusel korraldatakse nii oma riigi jahimeestele kui ka väliskodanikest jahikülalistele jahitunnistuste väljastamist, nende koolitamist ja rikkumiste puhul ka jahitunnistuse kehtivuse peatamist. EJS on jahinduses valinud jätkusuutliku ja teaduslikel alustel põhineva suuna, mis tähendab muuhulgas seda, et igasugune ebaseaduslik jahinduslik tegevus on taunitav.

Loe veel

Kaasaegne jahipidamine on suures osas praktilise loodushoiu meede ja ühiskondliku tellimuse täitmine ulukite tekitatud kahjustuste vähendamiseks, haiguste ärahoidmiseks ja nendega võitlemiseks. EJS-i juhatus on kuulutanud 2018. aasta „Jahindus on looduskaitse“ aastaks.

Läänemaal tabati kaks seadust rikkunud veelinnukütti
Tänavune veelinnujahi hooaeg on kulgenud siiani ilma probleemideta, kuid selle nädala alguses tuvastasid inspektorid seaduserikkumise Läänemaal, kus kaks välisriigi jahimeest kasutasid pardijahil elektroonilist peibutusvahendit.

Keelatud peibutusvahendeid kasutanud jahimeestele määrati kummalegi kiirmenetluse otsusena rahatrahv 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Muud jahipidamise nõuded olid täidetud.

Keskkonnainspektsioon edastab menetlusotsused Eesti Jahimeeste Seltsile, kellel on tunnistuse väljastajana õigus peatada jahitunnistuse kehtivus kuni kolmeks aastaks.

Peibutusvahendi kasutamine ei ole Eestis keelatud, kuid kasutada tohib ainult mehaanilisi peibutusvahendeid ja -viise, nagu näiteks peibutusviled.

Kuna veelinnujahi hooaeg jätkub, tuletab Keskkonnainspektsioon jahimeestele ja jahikorraldajatele meelde, et jahipidamisel tuleb järgida nii õigusaktidest tulenevaid nõudeid kui ka jahipidamise head tava.

„Kuna jahiseadus näeb ette jahituristide koolitamist, siis tuleb koolitajatel seda kohustust tõsiselt võtta. Siia sõitnud jahikülalistele tuleb meie jahipidamise nõudeid väga täpselt selgitada,“ märkis Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna juhataja Uno Luht.

„Võib öelda, et varasemate aastatega võrreldes on olukord paranenud. Kui aastaid tagasi oli juhtumeid, et kasutati keelatud peibutusvahendeid, linde kütiti suuremal hulgal ja osa neist jäeti loodusesse maha, siis juba eelmisel aastal selliseid juhtumeid ei tuvastatud. Ka tühjade padrunikestade ja muude jäätmetega ollakse hoolikamad,“ lisas Luht.

Veelinnujahil tekkivad probleemid on seotud pigem maaomanike ja kogukonna huvidega mittearvestamisega.

Jahieeskirja järgi kehtib partlastele, laugule, kajakatele ja tikutajale jahihooaeg 20. augustist 31. oktoobrini, Narva veehoidlal, Võrtsjärvel, Peipsi- ja Pihkva järvel kestab pardijaht 30. novembrini. Hanesid ja laglesid võib küttida alates 20. septembrist kuni 30. novembrini.

Keskkonnainspektsioon teeb jätkuvalt jahijärelevalvet ja kontrollib ka laekuvaid teateid. Linnujahi reeglite rikkumistest või nende kahtlustest saab teatada valvetelefonile 1313. Võimaluse korral tuleks nähtu või kuuldu jäädvustada, et seda saaks hiljem asitõendina kasutada.
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare