Keskkonnaministeerium on SAKiga võitlemise raames riigikokku esitanud ettepaneku jahiseaduse muutmiseks, mille kohaselt suuruluk metssiga võrdsustatakse väikeulukiga.

Selleks, et olla riigile vääriline partner ka edaspidi, on EJS juhatus jätkuvalt ja kindlalt seisukohal, et mitte mingil juhul ei tohi metssiga hakata võrdsustama väikeulukiga jahiseaduse mõistes.

EJS kindel seisukoht on, et kavandatav muudatus ei aita mitte kuidagi kaasa seatud eesmärgile viia alla metssigade arvukus ja muudatuse tegelik eesmärk on ära kasutada SAKi ühe huvigrupi huvides.

See ettepanek muudab kõigest kaks aastat tagasi kehtima hakanud jahiseaduse põhimõtteid, mis lepiti erinevate osapoolte vahel kokku pikkades vaidlustes ja diskussioonides. Selline seaduse kergekäeline muutmine ei taga õiguskindlust ja destabiliseerib olukorda elusressursi kasutamisel ja SAKi ohjamisel, leiavad jahimehed.

MTÜdesse koondunud ja organiseeritud jahimehed on EJSi juhtimisel võtnud ühiskonnas vastutuse suurulukite hea käekäigu ja säästliku kasutamise eest. Samuti metssea arvukuse alla viimise eest SAKi tingimustes. Selline seltsidele baseeruv ühistöö on euroopaliku Eesti riigi ja demokraatia üks alustaladest. EJS juhatus ei pea õigeks, et suuruluki, nagu metssea, saatuse üle saavad otsustada üksikud isikud oma erahuvidest lähtuvalt. Suurulukid peavad jääma ühiskondliku huvi ja kontrolli sfääri.

Lisaks näeb EJSi juhatus kavandatavas muudatuses mitmeid muid ohte. Kavandatav muudatus tingib selle, et nii riigil kui ka jahindusorganisatsioonidel kaob kontroll nende üle, kes ka katku ajal soovivad hoida metssea arvukust kõrgel. Samuti tekib muudatusega oht taudi leviku laienemiseks (seltsidesse mittekuuluvad isikud ei oma piisavalt informatsiooni, mida omavad organisatsioonid), tekib oht inimeste eludele (vintrelvadega toimub eri kinnistutel samaaegselt kontrollimatu küttimine) ja riigi võimaluste vähenemine seakatku ohjamisel.

Metssea võrdsustamine väikeulukiga tähendab, et jahimehed ei saa endale võtta vastutust plaanitud arvu metssigade küttimise osas ja nende poolt tekitatud kahjude eest. "Õigused ja kohustused peavad olema proportsionaalsed. See vastutus jääb sellisel juhul maaomanikele," leiavad jahimehed.


Kommentaar

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Ministeeriumi ettepanek muuta jahiseadust tulenes arusaamast, et senised meetmed metssigade arvukuse vähendamiseks ei ole olnud tulemuslikud. Ka varasematel aastatel on jahimeestel soovitatud nii Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri kui ka maaomanike poolt metssigade arvukust oluliselt vähendada, paraku ei ole seda õnnestunud teha. Lisavõimaluste loomine aitab kaasa seatud eesmärgi saavutamisele - metsigade arvukus võiks keskmisena olla kuni 1,5 siga 1000 ha kohta, täna on see number üle 8.

Jahimeeste esindusorganisatsioon ei saa jätta kõrvale fakti, et eelnõus kirjeldatud kohustus väljastada metssea küttimise lubasid ka maaomanikele puudutab eelkõige nende endi organisatsiooni liikmeid - jahti saavad pidada ikkagi ainult jahitunnistust omavad isikud.

Samuti ei kao jahindusorganisatsioonidel ega riigil kontroll metssigade arvukuse üle, kuna jahiloa maaomanikule või tema määratud isikule annab välja ikka endiselt jahindusorganisatsioon (jahiselts) ise, kes säilitab sellega ka kontrolli jahilubade üle.

Kuna pärast kõnesolevat seadusemuudatust jääb metssiga endiselt suurulukiks, kehtib edasi ka nõue, et pärast jahiloa kehtivustähtaja lõppu tuleb luba kümne päeva jooksul selle andjale tagastada. Seega säilib kontroll küttimise üle.

Lisaks säilib ka jahiseltsi aruandekohustus kütitud isenditest üle riigile. Tõsi, seoses sigade Aafrika katku ohjamisega on aruandlust pisut karmistatud, kuna jahiseltsid peavad riigile igakuiselt andma aru kütitud ja surnult leitud metssigadest.

Seega kokkuvõtvalt: kavandatud seadusemuudatus ei võrdsusta metssiga väikeulukiga. Seadus säilitab senised erisused metssigade ja väikeulukite vahel, kuid laiendab maaomanikest jahimeestele võimalusi metssigade küttimisel ning sigade Aafrika katku ohjamisel. Erinevaid muudatusi tehakse selleks, et seakatkust jagu saada, ning tuleb mõista, et ränga taudi tõttu on eriolukord, mis nõuab ka tavapäratuid otsuseid.

Keskkonnaministeeriumil on kavas teha eelnõule täpsustus, mille kohaselt maaomanikele antakse metssigade küttimise õigus ainult katku ohu levimise perioodiks.