Jahimehed õpetavad: kuidas käituda, kui ootamatult hundiga kokku juhtud

 (123)
Hundihirmu tundma ei pea, ent ettevaatlik tasub olla
hunt
Hunt.Foto: Pixabay.com

Eesti Jahimeeste Seltsi poole on viimasel ajal pöördunud hundihirmus inimesed, kes soovivad nõu kuidas metslooma suhtes käituda ja abi hundi metsa tagasi peletamisel. Seetõttu konsulteerisime ekspertidega ja koostasime käitumisjuhendi hundiga kohtumise puhuks.

„Üldjoontes ei erine tänavune aasta kuidagi eelnevatest, hunte on ikka siin-seal asulate läheduses nähtud,“ selgitas Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna peaspetsialist Peep Männil.

Jaanuarist veebruarini on huntidel jooksuaeg, siis kipuvad nii nooremad kui vanemad isendid rohkem ringi uitama. „Sel aastal on neid märgatud eriti just Läänemaal, kus huntidel oli eelmisel aastal väga hea juurdekasv,“ tõi ta välja ja lisas, et tavapärasest julgemate huntide puhul on tihti tegemist noorte, alla aastaste loomadega (kutsikatega), kes on erinevatel põhjustel kas ajutiselt või püsivalt vanematest eraldi jäänud.

Männili sõnul ei oska hundikutsikad veel inimest piisavalt karta, mistõttu tulevad nad hoonete lähedusse lootes leida äravisatud toidupala.

„Kuna noored loomad veel murdmiskunsti reeglina ei tunne, ei ole neist ka suuremat ohtu kari- ja koduloomadele,“ selgitas Männil.

Tema sõnul ei kujuta hundid endast praegustes oludes inimesele mingit ohtu, samas ei tohiks ulukisse kindlasti liigse usaldusega suhtuda.

„Vabalt kättesaadavad toidu- või loomakasvatuse jäätmed on peamiselt need, mis noori hunte majapidamiste juurde meelitavad,“ tõi ta välja.

Seotud lood:

„Hundi ja ka teiste metsloomade hirm kui selline pole Eesti tingimustes põhjendatud,“ selgitas Eest Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts. „Metsloomadega kohtumisel tuleb aga alati silmas pidada, et loom on loom ja teatud tingimustes võib tema käitumine olla ettearvamatu, seega ei tasu karta, aga tuleb olla ettevaatlik.“

SEITSE SOOVITUST: kuidas käituda, kui kohtud hundiga
  • Ära lähene hundile, loom võib seda võtta kui ohusignaali või rünnet. Kuigi hundiga kohtumine võib tunduda erakordse sündmusena, mida soovite pildile jäädvustada, tasub selles tegevuses olla ettevaatlik.
  • Tagane rahulikult ja võimalikult märkamatult selles suunas, kust tulid. Joosta pole mõtet, kuna see annab loomale otsese ohusignaali. Samuti tasub meeles pidada, et metsloom on kiirem ning tõenäoliselt on ta sind juba varem märganud.
  • Ära jäta toidu- ja loomakasvatuse jäätmeid vabalt vedelema. Tihti kipuvad metsloomad tulema asulatesse ja majapidamiste lähestikku just seetõttu, et inimesed on jätnud toidu- ja loomakasvatuse jäätmed vedelema, mis on loomadele kerge toidusaak.
  • Kui peaksid hunti nägema sõiduteel, väldi kokkupõrkeid. Selleks alanda sõidukiirust ja kui on näha, et loom asub teed ületama, oleks mõistlik peatuda, sisse lülitada ohutuled ning vajadusel vastu liikuvatele sõidukitele ohust märku anda. Hunt liigub tihti karjas ja peale ühe hundi teeületust tuleks silmas pidada, et neid võib teele ilmuda rohkem.
  • Ära kunagi sööda hunti. Kui metsloom harjub toitmisega, kaob inimpelgus ning ta tuleb järjest tihedamini asulatesse toitu otsima.
  • Vigastatud või kahtlaselt käituvat hunti ei tohiks samuti häirida. Haavatud või haige metsloom on alati ohtlikum kui terve. Helista Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile (1313) ja kirjeldada olukorda, kust antakse juba edasisi juhiseid.
  • Kui liigud koos koeraga, ära lase tal rihmata joosta. Koer võib häirida metslooma ja/või ise ohvriks sattuda.

26. veebruari seisuga on Eestis kütitud 96 hunti, nendest kolm anti väljaspool jahihooaega Keskkonnaameti erilubade alusel Saare- ja Raplamaale. Küttimismahu on tänaseks täitnud Põlva-, Jõgeva-, Pärnu-, Saare-, Tartu- ja Lääne-Virumaa jahimehed. Selleks jahihooajaks määrati küttimismahuks 112 isendit. Hundijahihooaeg lõpeb 28. veebruaril.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare