NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2 3
01.03.2018 08:37
hunt on olnud nii mõnegi vaba rahva tootemloom. Ja enamus meie jahimeestest ei ole elusat hunti oma silmaga näinudki. See, kel tõepoolest õnnestub saada vabalt looduses elava hundi rünnaku ohvriks, lihtsalt niisama, saab üleilmselt kuulsaks, sest - see võimalus on oluliselt väiksem, kui lennuõnnetusse sattuda!
01.03.2018 08:54
Ei ole kindel kas suhestumine loomadesse on mahutatav sellisesse käitumisjuhendisse. Väga hästi looma-inimese , kui ka loom-loom kohtumisel on see näha juba koduloomade puhul, kus loomad tajuvad kergesti ära, kas inimene või teine loom teda kardab. Nii ongi, kui üks inimene loomaga kohtub, ei suuda ta oma hirmu varjata ja loom tajub üleolekut, teise inimesega kohtudes ei ole küsimustki, kes on tegelikult looduse kroon.
Sama on ka loomade puhul, kus ühte kassi võivad ka linnud ahistada ja peab tiivuliste eest varju otsima, teine kass ajab rebaseid taga ja isegi koerad hoiavad aupaklikku distantsi.
See ongi metsas loomaga määrav, kas kohtumisel tunned end sisemiselt looduse kroonina või süda võdiseb sees, kas õnnestub seekord eluga pääseda.
Sama võib ka metslooma vaatest olla, kas ta näeb vastas inimest, kes võib teda ohustada, või näeb uutmoodi hirmunud silmadega saaklooma, kes otsib teed pagemiseks.
Muidugi hulkuvad inimest mittekartvad hundikarjad võivad ohustada näiteks üksi uitavaid väiksemaid lapsi. Ja selliseid juhuseid on ka Eestis kirjeldatud, kus hundid jälitavad teel kõndivaid lapsi või inimesi. Kas see lõpeks kindlasti huntide rünnakuga, ei ole teada, aga kui hundikari juba sinu jälgi süsteemselt ajab, võib see areneda ka rünnakuks.
01.03.2018 08:59
Dekterjov 27
01.03.2018 09:01
Kui kohtud hundiga, siis tuleb kiiresti kutsuda see loodusturismi õppiv tapetud hundi kõrval poseerinud tütarlaps, kes hundi suurima rõõmuga maha laseb. Aga tegelikult ärge niimoodi tehke, vaid laske hundil rahulikult elada.
01.03.2018 09:04
vanasti õpetati, et murdjale ei tohi silma vaadata ja see võib olla õige. Kunagi laskis üks kultuuritooja hommikul teenistusse minnes oma hundimoodi koera lihtsalt õue lahti ja sellega oli küll nii, et nagu sa talle otsa vaatasid, nii ta urises ja näitas hambaid, aga kui olid päikseprillid ees või vaatasid mujale, ei teinud ta väljagi.
01.03.2018 09:14
Eestis murdis hunt inimese viimati 150 a tagasi ning seegi teave põhineb jutul, mitte tõestatud faktil.
Õpetage parem, mida siis teha, kui kass või kukk ründab!
01.03.2018 09:16
Kõige tähtsam on siin teemas välja jäetud: mida teha siis kui kärntõves hunt õuele
tuleb sinu neljajalgset "vorstikest" himustama.
...Aga üldiselt te jahimehed olete üks loodripolk ! Loomade loendust teete laua taga põlveotsas ning metsa ehitate puu otsa "suvilaid". Lisasöötmise nime all teete peibutusjahti ning püssiga metsas jalutamist nimetate vabaaja veetmiseks.
    01.03.2018 09:29
    Jahimees on mõõga, pussi või paljaste kätega.

    500 penikoorma pealt kõrgtehnoloogiat kasutav "jahimees" pole jahimees, vaid kõige ehedam argpüks.
    01.03.2018 18:33
    kohe mõõgaga või?
    sellist asja pole isegi muinasjuturaamatust kuskil näha olnud.
    500 penikoormat on kuskil umbes-täpselt 3500 meetrit :)
    tavalisel jahirelval on kuuli max lennukaugus ca 1200-1500m olgu ta nii kõrgtehnoloogiline kuis tahes
    01.03.2018 18:48
    500 penikoormat= 3500 kilomeetrit (mitte meetrit)
01.03.2018 09:18
Tuleb teha URR!
01.03.2018 09:34
me tuleme ikka karjaga ja meil on oma taktika, pole teil mingit pääsu kui kardate.
01.03.2018 09:38
Illustreerival pidlil on väga ilus hunt . Huvitav , kuskohas see pildistatud on ?
Üks tõestisündinud jahijutt : Ükskord talvisel metsseajahil oli meil ka hundiluba . Ühele jahimehele tuligi üks noor hunt ligi . Mees pidas teda naabrimehe laikaks , ja hõikas teda nimepidi . Hunt oli vaadanud hüüdjale otsa , tegi siis hüppe ning oligi läinud . Pärast jälgede pealt vaatasime , et hunt oli teinud nagu pilkeks sutsukese kust lumele .
01.03.2018 10:06
Hunt on ilus ja tark loom, kes elanud meie metsades sajandeid. Mingil põhjusel suutsid meie esivanemad elada huntidega kõrvuti teineteist austades. Lemmikloomi üksi õue ei jäetud ning kui karjast murti, siis oli see õnne märk ja looduse paratamatus. Tänapäeval nõuab maaomanik, et hunt läheks ja loeks kinnisturaamatust krundi omaniku ja ta lemmikute kohta, enne kui oma sammud kuhugi poole seab. Samas ei nõua maaomanik endalt seda, et hoiaks oma koerad kinni ja hulkumata, sest näiteks 15% kariloomarünnakutest on toime pandud just koerte poolt ning pole vaja geenius olla, et mõista, et need koerad, kes omapäi huntidega koos jooksevad ja hullemal juhul sigivad, just hunte julgeks õpetavadki. Ning olgem ausad, võõras suur poolmetsik peni koduhoovis on ohtlikum kui hunt, seda väidet toetab ka koerarünnakute statistika, mille võiks kenasti kõrvuti panna hetkelise 0 seisuga hundi kasuks. Hundipaanika on kiiresti loodusest võõrandunud inimeste probleem ja väljamõeldis. Need on need inimesed, kelle lapsed arvavad, et sai kasvab Selveri laos ning metsa sattudes ei tehta vahet kuusel ega palmil. See, et metsloomad tükivad koduhoovi, see on alati nii olnud läbi aegade. On istunud karu õunapuu otsas, on pugenud kärntõves kährik kuuti, metsead künnavad peenraid üles jne. Looduses elamise privileeg tähendabki valmisolekut ja tahet elada loodusega arvestades. Kui ise ei viitsi ennast aidata - siis ei pea keegi teine ka seda tegema. Väitlesin just eelnevalt siin inimestega, kes pidasid mind südametuks ja lastega inimkatsete tegijaks, kuna soovitasin neil hundihirmust lastele tasku pista tuletikud, gaasi, metsast jalutades häälekalt laulda ja kuulata muusikat ning pimedas üksi padrikus mitte mängida. Omal ajal kui mina laps olin, läksin ka läbi hundimetsa, plaksutasin ja lõõritasin nii kuis jaksasin ja näed elus olen. Hundiga kohtusin ka paar korda. Aga no sealt poolt tuli vastuseks, et kuna riik juriidiliselt omab hunte, siis riik maksku kahjud ja lasku nad maha, et nemad rahus oma suvekodus suvitada võiks :D Vot selline eluterve suhtumine on meil praeguses Eestis.
    Näita vanemaid (3) Laadin kommentaare...
    01.03.2018 18:09
    "õnne märk ja looduse paratamatus".
    Nii lolli juttu annab välja mõelda.
    Et kui hunt hobuse maha võttis, oli see õnn? Või vasika või murti pool lambakarja ja see oli õnn?
    Inimene, see oli katastroof.
    02.03.2018 00:25
    Lugesin mönuga hundiplika Su vaadet elule-Super! Omalajal oma 15a tagasi,saatsin lapsi kooli igal hommikul (päris pikka aega)saatis üks vana ja väsinud hunt meid teega paralleerselt vahega nii 200m.Ei üritanud ei rünnata ega koledaid hambaid näidata-oli vanarahu ise..oleme kõik elus 😃ju hunt sai oma nahavahe täis jänestest,rebastest,kitsedest,keda nägi pidevalt.Minu lapsed on kõik näinud metsade vahel elades nii karu,hunti,ilvest,põtra,hunti ,kitse,rebast,jänest kui ka metssigu karjade kaupa-ja praeguseks tean,et nad on õnnelikumad täiskasvanud lapsevanemad,sest neil on mida rääkida oma lastele.Lastelastel on praegugi röömu ja uudistamist ,kui vanaema õues lumel on jänes hüpanud ja rebane jäljed lumme jätnud-pole harvad,kui kitsed õunaaias õunu lumealt otsivad toiduks..sügisel käivad kährikud õunu söömas.Olen seda meelt ,et inimesed peavad suutma elada loodusega koosluses.Ela ise ja lase ka loomakestel elada,kui ise ei torgi ühtki looma,siis ründa terve loom kunagi.
    02.03.2018 11:09
    Eks loe kirjandust, uuri meie esivanemate kohta, külasta mõnd hundinäitust ja siis saad aru, et ma ei mõelnudki midagi ise välja, lihtsalt sina ei tea ja siis on kohe loll jutt. Väga piiratud maailmavaade. Minu lugupidamine huntide vastu sai alguse hunditeemalisest näitusest Sagadi mõisa Loodusmuuseumis juba aastaid tagasi, kus kõik see ka kirjas oli. Lisaks olid seal väljavõtted huntide ohvriks langenutest kirikuraamatute koopiatena, jutud Eestis juhtunud hundirünnakutest jne. väga palju põnevat informatsiooni. Metsa vanaemale, kui minu vanaema veel elus oleks, siis ta oleks samasugune :) Tervitused sulle!
01.03.2018 10:11
Me räägime inimestele ,et hunti pole vaja karta !!! Tänapäeva pehmostunud nutiinimene satub paanikasse isegi pisikese puudli klähvimise peale,mis me siis hundist räägime.Kõik metsloomad ,kes inimese heaolu vähegi häirivad on üle mõistuse ja kuuluvad hävitamisele .Samas ei suudeta aru saada,et tegelikult kõige suuremat ohtu oma elule ning edasisele eksistentsile kujutab inimesele mitte metsloom vaid teine inimene-ta tapab ja hävitab kõike, ka oma liigikaaslasi ning ülimalt suure sigivuse tõttu hävitab kasvavas tempos kõike eluks vajalikke loodusressursse.
    01.03.2018 10:50
    eelmisel aastal oli ühe kurva uudise sees muuseas mainitud, et Eestis sureb IGAL AASTAL umbes sada inimest kukkumiste tagajärjel! Ja seda statistikat avalikult keegi ei levita, mainitakse vaid nii muuseas. Liiklusõnnetuste, rongi alla jäämiste, tulekahjudes hukkunute arvud - need loetakse hoolega ja korduvalt üles, kuid see, et inimene võib ise lihtsalt kukkuda ja kas kohe või siis vigastuste tõttu hiljem surra - see on tühiasi. Kuid kui on vaja HUNDIGA hirmutada, siis ilmub hulgaliselt artikleid, mida klikitakse ja kommenteeritakse usinalt, enamasti ikka nii, et - tapke ära! Koerahammustuste statistikast on üks ingliskeelne kokkuvõte (eemalda tühikud): http s://ww w.canine journal. com/dog-bite-statistics/ Ka Eestis on koerahammustuste tõttu inimesi elu jätnud, tõestatult. Hunt on inimesi väga harva suutnud murda terve maailma statistikas, vanu allikaid tuleb aga võtta kriitikaga. Jah, marutõves loomad on ohtlikud, kuid see ei ole liigiomane, marutaudis mistahes loom on ohtlik, ka väike orav. Meil õnneks metsamarutaud taandunud vaktsineerimisprogrammiga (ja see ei ole seotud kärntõvega, mis on parasiidist - sügelislest, ja mida on marutaudi kõrval päris mitmes kohas maailmas ühtmoodi, Eestis hakkas levima aktiivsemalt, kui jahimeestel kadus huvi küttida karusnahkade pärast kährikut-rebast ja nende populatsioon hakkas kiiresti liigselt kasvama, juba enne vaktsineerimisi). Muide - Yellowstone'is on täheldatud sügelislestast paranenud hunte. Surmasid registreerisid kirikud ja nende tegelikkust ei kontrollitud, pole välistatud, et nii mõnedki haiged ja vigased lapsed läksid niimoodi "hundile", seda juhtub siiani näiteks Indias, kus tütarlapsed on peredele üleliigsed (poisslapsi miskipärast kiskjad niimoodi ei himusta). Lombitagused hävitasid masstampistega hundi peaaegu väljasuremiseni, kusjuures kurikuulsaks sai Old Lobo, kes suutis samaaegselt suurt hävitustööd teha lausa mitmes kohas täpselt samal ajal, vägagi suurte vahemaadega. Sest vaja oli kariloomi pidada nii, et neid oleks koos kontrollimatult suures karjas, mida loomulikult ei suutnud keegi pidada kontrolli all, veel vähem selliseid karjamaid tarastada. Kõik suurkiskjad tuli lihtsalt hävitada. http s://news .national geographic. com/news/2014/12/141203-wolves-hunting -livestock-ranchers-endangered-species- environment/
    01.03.2018 16:03
    mina tean et mõned kuud tagasi sai üks tubli Pärnu linna naine närvivapustuse,kui nägi vanal turul elusat kala.Jummel,kus oli kisa.Kohtuni välja.Tema ja temakese illi kuku väike Milli sai eluks ajaks tervise kahjustuse.Nüüd peab maalaps hunti nähes täitsa külma kõhuga edasi jalutama.Imelik arusaam.Linnainimene saab kreepsu kui näeb akvaariumis eluskala,aga maainimesel üks hundikari maja ümber luusimas on lihtsalt köömes.Ära hoia toidukotti käes ja ära mitte ära jookse.Vaata et sa hunti ei ehmata.
01.03.2018 10:13
Ootan ka metsseaga kohtumise juhendit?
01.03.2018 10:16
ei karda hunti, annab talle vastu lonti!
01.03.2018 10:18
Hunt kodu lähedal ei murra. Samas...julge hundi rind on rasvane.
01.03.2018 10:20
mida soovite pildile jäädvustada, tasub selles tegevuses olla ettevaatlik
õige ta on, viimane kord hunt võttis mälukaardi mult ära, samas mõistlik hunt oli, peale hoiatust andis fotika tagasi
01.03.2018 10:27
Hundi saba on alati rippuvas asendis.
Jäljed lumel on ühes reas. Ei tasu minna vaatama kuhu ta läks, kindlam on vaadata kust tuli.
Ja kõige tähtsam...kollast lund ei tohi süüa
01.03.2018 10:28
Nende õpetustega pole midagi teha, sest tänapäeva inimesed lasevad püksid täis juba siis kui metsas näevad kuivanud puud. Jahimeeste ülesanne on hundile ja šaakalile tina anda, hunte on kurjaks palju! Šaakalite ära koristamine peaks lausa ametnike ülesanne olema.
01.03.2018 10:41
anna tina :-)
01.03.2018 10:42
Peep Männil on presidendi poolt autasustatud ulukiuurija - temal on Teile kõik vastused olemas miks me peame huntide keskel elama ja kuidas huntide keskel ellu jääda - Männil aitab !!
    01.03.2018 13:21
    Loomad on vahvad jaa, aga mõni a tagasi oli olukord, karud kappasid ringi külatänavatel. 90-aastane memm,kes oli eluaeg metsas jalutamas käinud,ütles, et nüüd on küll hull aeg, kui karusid on nii palju, et külatänaval kohtad ning memmenam jalutama ei julgenud minna. Männil oli ikka seda meelt, et jahiluba anda ei või. Inimeste elu oli äärmiselt häiritud, aga peaasi, et karudel (kõigil ja igal viimasel kui ühel) oleks vahva.
    01.03.2018 15:59
    Kui sinu palganumber kubemetäiade arvust sõltuks, siis kaitseksid ka neid sama õhinal! Tõmbaks varrukast "teaduslike põhjendusi" ja EU direktiive!
1 2 3
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega