Jahimehed said loa poolesaja karu küttimiseks
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Egon Niittee sõnul toimub peamine karujaht traditsiooniliselt Ida- ja Lääne-Virumaal, kus tohib algaval hooajal küttida kokku 18 looma. Järva- ja Jõgevamaal tohib küttida kummaski seitse, Pärnumaal neli ning Põlva-, Rapla- ja Tartumaal igas maakonnas kolm karu. Harjumaal ja Viljandi maakonnas antakse välja kummaski kaks ning Läänemaal üks karulaskmise luba. Hiiu-, Saare-, Valga- ja Võrumaal karujahti ei toimu.
Eelmisel aastal anti välja 40 luba, millest realiseeriti 27. Niittee selgitusel on tegemist hiilimis-varitsusjahiga, kus vastaseks on tark ja kaval kiskja, kelle tabamine pole kerge.
"Kindlasti pääseb osa karusid ka seetõttu, et jahimehed ei saa olla päris kindlad, et püssi ette pole jäänud poegadega emakaru ega hakka lihtsalt riskima," märkis Niittee.
Suurem osa karusid kütitakse augustis ja septembris, mil õhtud on valgemad ning karud käivad kaerapõldudes kostil.
Karude arvukus on olnud Eestis tasapisi tõusuteel ning vastavalt suurkiskjate kaitse ja ohjamise kavale peab Eestis olema vähemalt 500 karu. Egon Niittee sõnul on täna on piirkonniti karude asustustihedus nii kõrge, et oluliselt suurem see enam olla ei saa, mistõttu arvukuse suurenemine eeldaks karu leviku laienemist Lääne- ja Lõuna-Eesti suunal.
"Samas on teade, et emakarud on väga visad hõivama uusi elualasid," märkis ta.
Eelmisel hooajal lasid kütid kõige rohkem karusid Ida- ja Lääne-Virumaal, kus mõlemas maakonnas jäi püssi ette seitse looma. Jõgevamaal lasti viis, Raplamaal kolm, Järva- ja Tartumaal kummaski kaks ning Põlvamaal üks karu. Teadaolevatest olid suurimad lastud loomad kolm ligi 300-kilost isakaru.
Kõige vähem karusid on loendusandmetel Valga- ja Võrumaal - kummaski viis ning ühtegi karu pole Saaremaal ja Hiiumaal.
Eestis on loendusandemetele tuginedes üle 600 karu. Karujahihooaeg kestab 1. augustist 30. oktoobrini.
