Jahiseadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on eelnõu oma eesmärgilt suunatud eelkõige jahiuluki asurkondade kaitsele ja ohjeldamisele ning seda eelkõige selliselt, et säiliks asurkondade soodne seisund ja ka elupaikade ja liikidevaheline ökoloogiline tasakaal.

Eelnõuga muudetakse ka keskkonnatasude seadust, looduskaitseseadust, relvaseadust ning riigilõivuseadust. Uus jahiseadus on planeeritud jõustuma 2013. aasta 1. märtsist.

Jahiseaduse eelnõu suunati teisele lugemisele ning muudatusettepanekuid saab eelnõule esitada 11. veebruaril kella 16-ni.

Eesti Erametsaliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Põllumeeste Keskliit tunnevad aga muret, et eelnõu ei arvesta mitmete maaomanike ja põllumajandustootjate tehtud oluliste ettepanekutega.

Maa- ja metsaomanike esindusorganisatsioonid näevad eelnõu suurimate puudustena, et selles on jätkuvalt jahindusorganisatsioonidele antud võimalus jahi pidamiseks ilma maaomanikuga kokkulepet sõlmimata, jahirentniku valimine ei toimu õigusriigile kohaselt era- ja riigimaad antakse tähtajatult ebamõistlikult suurte jahipiirkondade kasutada.

Jahimeeste mõttekoja arvates tuleks jahiseaduse eelnõu sisulisse arutellu tuleks kaasata ka teadlasi, jahinduseriala spetsialiste, jahimehi ja maa- ja metsaomanikke, et seadus saaks võimalikult selge.

Mõttekoja esindaja Ain Aaviku sõnul on jahiseaduse eelnõus eelkõige lahendamata väikemaaomanikke puudutavad probleemid.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Karel Rüütli on nõus, et jahiseaduses on puudujääke, kuid neid püütakse kõrvaldada. Tema sõnul on Eestis jahipidamine väga hästi korraldatud ja suuri ümberkorraldusi ei ole tarvis teha.