Ametlikult algasid talupäevad aga keskpäeval Talupidajate Keskliidu traditsiooniline rongkäiguga, kus riburadapidi marssisid kõigi maakondade talunikud, kõige ees Talupidajate Keskliidu juhatuse esimees Arvo Veidenberg, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm. Ometi oli tänane rongkäik üllatuslikult lühike – algas Musta Täku talli juurest ja keeras ootamatult poole tee pealt parki pisikesele välilavale, nii et need inimesed, kes ootasid avatseremooniat Mängude väljakul, jäidki pika ninaga, nagu needki, kes ootasid, et talulipp tuuakse traditsiooniliselt hobukaarikus kohale.

„Seekord meil hobuseid ei ole, on trummid, trompetid, lipp ja minister,” andis kiire ülevaate Maalehele Kaul Nurm, enne kui ametlikult talupäevad avas. Välilavale rahvale lähemale toodi avatseremoonia ja parimate talunike autasustamine seetõttu, võimalikult rohkem laadalisi aru saaks, et tegu on ikka talurahva peoga.

„Täna avame talupäevi juba 18. korda, ometi on mõndagi muutunud talupäevade sisus ja vormis,” rääkis Taluliidu esimees Arvo Veidenberg, meenutades avakõnes talude rajamise algusaegade vaimustust, ja lisades, et kõik pole läinud sugugi nii, nagu talunikud lootsid. „Piimatööstused ei pea enam üldse otstarbekaks paljudest taludest piima tuua, kuidas me saame siis säilitada Eesti talu jätkusuutlikkuse?” kritiseeris Veidenberg. Suured käärid piimahinnas suur-ja väiketootjatele, kus tööstused rapivad väiketootjaid kõrvale, kujunes üheks läbivaks teemaks ka mõttetalgutel.

Hoopis teist liini ajasid aga need laadalised, kes enamasti linnadest kohale olid sõitnud, neil oli piimahinnast ükskõik. Taluelu suured toetajad olid nad hoopis praktilisemal moel, sest ostsid ohtralt talutooteid: söögikraami, istikuid, mett, jahu, punutud korve ja muud träni.

Uue mõõtme sai aga talurahva pidu siis, kui välilava, kus äsja isamaalikke kõnesid peeti ning tublimaid taluperesid autasustati, vallutasid ootamatult kõhutantsijad – kümned kaunid näitsikud kirevates kleitides, puusadel sädelevad litrid kõlisemas. Kelmika puusanõksuga ja rütmika araabia muusika saatel väristasid kõhtu peamiselt maaneiud- ja naised, sekka ka talutütreid küll Lääne-ja Ida-Virumaalt, Järvamaalt ning mujaltki, sest nemad pidasid Jänedal parasjagu kõhutantsulaagrit ja tulid laadalistele oma rütmika tantsuga külakosti tooma.

Ka õhtul Musta Täku Tallis kütavad simmani kuumaks nii mustlastants kui nabatants.