Järgmise aasta kalapüügiõiguse tasumäärad on arvutatud keskkonnatasude seadusega kehtestatud piirmäärasid arvestades. Tasumäärad lähtuvad eelmise aasta püügistatistikast ning ei ületa 3,5% 2015. aastal keskmiselt püütud kala väärtusest püügivahendi kohta piirkonnas. Erinevate püügivahendite osas on tasude muutused erineva ulatuse ja suunaga.

Rannikumere 42 püügivahendist jääb eelmise aastaga võrreldes tasu samaks või langeb 32 juhul ja tõuseb 10 püügivahendi tasu. Tasude tõus on tingitud suurenenud saakidest eeskätt ahvenapüügil Väinamere piirkonnas. Näiteks tõuseb järgmisel aastal erinevate ääremõrdade tasumäär Väinamerega piirnevates Lääne, Hiiu ja Saare maakonnas.

Siseveekogudel kasutatavate püügivahendite 63 eri nimetusest tõuseb tasu 2017. aastal 19 juhul, siingi on näha näiteks jõemõrdade tugevat saakide tõusu eeskätt Saaremaal ja Tartumaal.

Uute püügiõiguse tasumäärade rakendumisel laekub riigieelarvesse ligikaudu 346 000 eurot, mis on ligi 20 000 euro võrra vähem kui tänavu. Vahendeid kasutatakse kalavarude ja –liikide uuringuteks, järelevalveprojektideks, kalade noorjärkude veekogudesse asustamiseks ning kalade kudealade parandamise kulude katmiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.

Räime, kilu, tursa ja lõhe püügivõimalused lepiti kokku Euroopa Liidu kalandus- ja põllumajandusnõukogus, Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiriveekogudel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatavad püügikogused lepitakse kokku 2016. aasta novembris toimuvatel läbirääkimistel. Mõlemad nimetatud püügivõimalused kehtestatakse käesoleva määruse muudatusega 2017. aasta alguses