Möödunud aastal sooritas B-kategooria eksami edukalt vaid 48% eksaminandidest, mis pikendas eksamile pääsemise järjekordi paiguti keskmiselt kuni neli nädalat. Maanteeameti eesmärk on, et liiklusesse ei lubata ühtegi juhti, kelle juhtimisvõimekuse lünkade tõttu võib keegi viga saada või hukkuda. Selle eesmärgi nimel tugevdab amet juhtide ettevalmistamist ohutuks liiklemiseks.

Sauk tõdeb, et alates 2015. aasta jaanuarist on esitatud korruptsioonikahtlustus seitsmele eksamineerijale. “Tsentraalse eksamikeskusega saame tegeleda põhjalikumalt eksamineerijate kompetentsi- ja teenindustaseme tõstmisega, kuid, mis isegi tähtsam – uus süsteem võimaldab anonüümsust eksamineeritava ja eksamineerija vahel, mis on hädavajalik samm korruptsiooni vastu võitlemisel,“ põhjendab peadirektor reformi tagamaid.

Sõidueksam suundub suuremasse linna

Tsentraalne keskus hakkab eksamigraafikuid koostama vastavalt üle-riigilisele nõudlusele. Muudatus puudutab peaasjalikult eksamineerijate töökorraldust, kes uues süsteemis enam administreeriva tööga ei tegele, kuid peavad nüüdsest olema valmis vastu võtma eksameid mitmes Eesti linnas.

„Maanteeameti eesmärk on olla seal, kus meie teenuseid reaalselt vajatakse. See eeldab ametilt klienditeeninduse osas suuremat paindlikkust ning tähendab, et teatud ametikohtadel peavad meie inimesed olema valmis liikuvaks tööks,“ kommenteerib Sauk muudatust.

Reformid puudutavad organisatsioonisisest töökorraldust ning eksamineeritavate jaoks olulisi muudatusi ei kaasne. Alates 2017. aasta 1. jaanuarist vähendab Maanteeamet A- ja B kategooriate sõidueksamite toimumiskohtade arvu. “Peame suunama eksameid linnalisemasse keskkonda, et parandada värskete autojuhtide hakkamasaamist pingelisemates oludes,” selgitab Sauk otsuse tagamaid.

A- ja B- kategooriate ja nende alamkategooriate sõidueksameid hakatakse alates 2017. aastast vastu võtma kaheksas linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis, Jõhvis, Kuressaares ja Kärdlas. Aastast 2018 planeerib maanteeamet eksami vastuvõtte kuues linnas: neljas regioonikeskuses - Tallinnas, Rakveres, Pärnus, Tartus – ning tulenevalt geograafilistest iseärasustest Kärdlas ja Kuressaares. Teooriaeksamite ja ülejäänud kategooriate sõidueksamite vastuvõtmist antud muudatus ei puuduta.

Büroode võrk vaadatakse üle

Maanteeameti teenindusbüroodele tähendab eksamikeskuse loomine töömahu ja külastatavuse muutumist, mistõttu vaadatakse üle ka teeninduskohtade võrgustik.

“2014. aastal loodud e-teeninduskeskkond on kodanike poolt omaks võetud. 2016. aasta mai seisuga sooritati e-teeninduses pakutavatest teenustest 49% toimingutest just e-keskkonnas. Jätkame e-teeninduse arendamist. Aja ja raha kokkuhoid näiteks juhilubade vahetamise e-teenuse kasutamisel on saanud väga positiivset tagasisidet. Maanteeameti e-teenuste soovitusindeks on 82%. Meie järgmine samm on suunatud arendustele, mis puudutavad ettevõtjaid,“ selgitab Sauk.

Uue teeninduskohtade struktuuri järgi luuakse oktoobrist neli keskset bürood – Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Pärnus ning nende esindused säilivad igas praeguses maakonnakeskuses. Lähtuvalt külastajate arvust jätkavad tööd kolmel päeval nädalas Haapsalu, Kärdla, Kuressaare, Rapla, Jõgeva ja Valga esindused ning Põlva esindus ühel päeval nädalas. Täiskoormusel jätkavad tööd Tallinna, Tartu, Rakvere ja Pärnu bürood ning Paide, Saue, Viljandi, Jõhvi, Võru ja Narva esindused.

Maanteeametil on praegu 17 teenindusbürood.

Allikas: Maanteeamet