Järvamaal asuti läbisõitjaid rajalt napsama
Suvel alustas Järvamaal pisikeses hääbuvas Vao külas tegevust külalistemaja, pannes kohalikud küsima, et kes ja miks seal peaks soovima ööbida.
Nimelt on Koeru valla Vao küla üks neist paikadest, mis sai tuule tiibadesse kolhoosiajal ning nüüd karjub lammutusteenuse järele. Aga sinna, suurtest teedest eemal asuvasse paika, rajasid kohalikud ettevõtjad toetuste abil külalistemaja.
“Algul plaanisime hostelit,” möönab Vao külalistemaja üks omanikke Epp Säga. “Remondi käigus nägi asi aga muudkui parem ja parem välja ning nii läksime sammu edasi ja tegime hoopis külalistemaja.”
Läkski käima!
Räämavajunud majade taustal lausa särava külalistemaja vastu hakkasid kohe huvi tundma välisturistid, jahimehed, koolituste pakkujad, ehitajad, väiksemad ja suuremad seltskonnad. “Pikalt turismis töötanuna tean, et kriitiline aeg on esimesed kolm aastat,” märgib Säga.
Samuti teab ta, et võti on koostöös. Ringi vaadates selgus, et Koeru naabritel ehk Järva-Jaani ja Kareda vallal on samuti pakkuda turistidele suunatud tegevusi, mis koos vaadatuna kohe hoopis kaalukama mõõtme võtavad.
Kolme valla turismiettevõtjad on juba asutanud Looduskaare nime kandva ettevõtmise, mis peagi lihtsalt koosmõtlemisest MTÜks vormub.
Säga sõnul võib ettevõtmist pisut võrrelda Lõuna-Eesti postiteega või Läänemaad läbiva romantilise rannateega. “Mõte on selles, et kui turist pöördub ühe ettevõtja poole, saab ta ühtlasi infot ka teiste võimaluste kohta, mida piirkond pakub.”
Võimalusi polegi nii vähe – Järva-Jaanis pakub vaatamist vanatehnika varjupaik, Koerus saab tellida küpsetisi, käia uuendatud külasaunas, veeta mitu tundi vibuga metsas. Kareda vald vahendab kilplaste tegemisi ning ajaveetmist käsitööst klunkriteni.
Kõiki kolme valda aitab omakorda tutvustada matkateenuseid pakkuv Matkapesa, mis korraldab inimeste soovi kohaselt ratta-, jalgsi- või kanuumatku.
Ka neid, keda rajalt maha võtta, on küllaga. Järvamaa turismiinfokeskuse infokonsultandi Piret Sihveri sõnul selgus uuringust, et igal aastal käib Koeru lähedalt Norra-Oostriku allikatelt läbi 25 000 inimest. “Need on turistid, kellest me rohkem midagi tea,” tõdeb ta.
Tõenäoliselt on need ka turistid, kes ümbruskonna vaatamisväärsustest rohkem ei tea.
Matkapesa matkajuht Toomas Tammik, kes on Looduskaare projektijuht, ütleb, et praegust ettevõtmist toetab tugevasti loodus ise. “Vaadata on siinkandis ikka väga palju,” kinnitab ta.
Plusse lisab seegi, et piirkonnas leidub tegevust igal aastaajal.
“Norra-Oostriku allikad on külmal talvel lausa muinasjutulised, sügisel saab jõgedel näha kudema minevaid lõhelisi ja kevadised suurveed kutsuvad kanuumatkajaid,” kirjeldab ta.
Ideid, kuidas Järvamaal aega veeta, tuleb ühiselt mõeldes järjest juurde. “Seminariruum, puhkeküla, käsitöötoad, sepikoda, muuseum,” loetleb Koeru lähedale koos abikaasaga viburaja loonud Triin Volens edasisi plaane. Osad neist on käigus, osad ootavad raha.
Suvest käima läinud viburada aga tõmbab juba nüüd erilise reklaamita üha uusi huvilisi, kuigi Eesti inimene just eriline sügismatkaja pole. “Aga polegi hullu midagi – kummikud jalga, vihmakuub selga, ja mitu tundi head meelelahutust koos väikese liikumisega on olemas,” leiab Volens ega kavatse rada ka talveks kinni panna.
Aastavahetuseks plaanib Looduskaar välja tulla paketiga, milles osalejad saaks toitlustuse Kilplaste külast, elamusretke Matkapesast, meelt lahutada viburajal ning ööbida Vao külalistemajas.
“Kõik inimesed ei jaksa lõputult laua taga istuda ja süüa,” arvab viburaja perenaine Volens. “Meie vähemalt pakume midagi teistsugust!”
Ei ole kerge olla keskel
Säga sõnul tunnevad väikesed seltskonnad ja pered tihtilugu huvi pakettide vastu, mis näitaks kätte ajaveetmise võimalused.
“Minult on küsitud paketti, mis sisaldaks transporti Tallinnast, ööbimist ja ajaveetmist,” selgitab ta ja lisab, et nende poolt on võimekus selleks täiesti olemas. “Praeguse seisuga suudame pakkuda tegevust nii neile, kes tahavad suuremat füüsilist aktiivsust, aga ka väiksemate lastega peredele, kes tahavad meisterdada ja looduses uidata.”
Muide, kohapeal käib ka neid, kes tahavad ainult uidata – Toomas Tammiku sõnul tuleb igal kevadel sinnakanti seltskond aristokraatlikke daame Inglismaalt, kelle huviks on metsa all kasvavad käpalised.
Looduskaare moodustanud ettevõtjate meelest on neil kõik võimalused kohapealse turismi elavdamiseks olemas. Kohe-kohe saavad valmis piirkonda tutvustav videoklipp ning voldik.
“Lõuna-Eestist tulnud inimesena ütlen mina, et Järvamaal on turism lapsekingades,” arvab Epp Säga.
Kõige nõrgem koht kogu Järvamaa turismi juures on maakonna geograafiline asend, mis soosib inimesi sealt läbi sõitma, kuid mitte peatuma.
“Kui hakkasime tegema külalistemaja ja nüüd panustame Looduskaarde, siis tuttavad on ikka arvanud, et see on hulljulge,” tunnistab Säga. “Aga sisetunne ütleb, et asjal on tulevikku.”
Aastaid maakonna turismiga tegelnud Piret Sihver ütleb, et algus on igatahes väga hea ning selline koostöö Järvamaal, kus kiputakse rohkem omapäi nokitsema, kõva sõna.
