Jätkub vastasseis Sindi paisu pärast
Ettevõtja ja kohalikud keskkonnaaktivistid
ei suuda kokku leppida, kas Sindi pais alles jätta või lammutada, ja kas sinna rajada hüdroelektrijaam või mitte.
Juba kümmekond aastat on AS Raju üritanud rajada Sindi paisule hüdroelektrijaama ja selle juurde toimivat kalatreppi. Kuid nende aastate jooksul on seni tööd saanud mitte ehitajad, vaid advokaadid ja ametnikud.
Firma plaanide vastu on kalateadlased ning asutatud on isegi rahvaalgatusrühm Sindi Pais, mille ainuke nähtav eesmärk on Sindi tammi lammutamine.
Poolt ja vastu
Sel teisipäeval toimus Sindi gümnaasiumi saalis Sindi hüdrosõlme (nagu aruandes hüdroelektrijaama kogu kompleksi nimetatakse) keskkonnamõjude hindamise aruande avalik arutelu. Et hüdroelektrijaama ehitamise plaaniga saaks edasi minna, peab keskkonnaamet keskkonnamõjude hindamise aruande heaks kiitma.
Enne koosolekut lubas ASi Raju nõukogu liige Ain Laiverik, et kui kõik nende soovide järgi läheb ja ehitamisele takistusi ei seata, on hüdroelektrijaam Sindi tammil 2015. aastaks valmis. “Oleme olnud ehituse alustamisele väga lähedal ja siis jälle väga kaugel. Asi on praegu tegelikult julgematuses otsustada,” sõnab mees.
Laiveriki hinnangul läheb hüdrosõlme ehitus maksma ligikaudu 3,2 miljonit eurot ja raha selleks on olemas. Rahastajad on tema sõnul Eesti pangad.
Tegelikult läks vaikselt alanud avalikul arutelul aga nii, et kalateadlased ja -kaitsjad lasid ASi Raju ja Laiveriki plaanid lausa sõelapõhjaks. “See on koolikirjand, mitte keskkonnamõjude hindamise aruanne,” kõlas saalist hinnang konsultatsioonifirma Ramboll Eesti tehtud tööle.
Tammi ja hüdroelektrijaama vastased leidsid, et kindlasti avaldavad need rajatised kalastiku seisundile negatiivset mõju, ja kuna tegu on Natura 2000 (üleeuroopaline looduskaitsealade võrgustik) alaga, siis hüdroelektrijaama ehitamist lubada ei tohi.
“Tamm on kalale tõkkeks. Mingit kompromissi ei tule,” väljendas hüdroelektrijaama vastaste seisukohta kõige ühemõttelisemalt rahvaalgatusrühma Sindi Pais liige Hans Soll. “Paisu mahavõtmine ja kärestikuga asendamine on kõige optimaalsem lahendus.”
Linn pooldab elektrijaama
“Millised negatiivsed tagajärjed on paisu maha laskmisel?” küsis omakorda Laiverik. “Ma ei ole näinud ühtki uuringut, mis sellele küsimusele oleks vastanud.”
Sedasama üritasid öelda ka arutelul sõna võtnud üksikud Sindi elanikud. Ramboll Eesti uuringu kohaselt toetab tervelt 68% kohalikest elanikest põhimõtteliselt paisu säilitamist ja hüdroelektrijaama rajamist.
Tammi säilitamise poolt on ka Sindi linnavalitsus. “See on Sindi linna sümbol ja selle eest me peame seisma,” ütles Sindi linnavolikogu esimees Aleksander Kask. “Kui ASi Raju plaan teostub, siis on ju väga tore: toodetakse elektrit, kala läheb üles ja pais jääb alles.”
Kahju, mida elektrijaama rajamine võib põhjustada, tuleb Kuke sõnul tõestada. Nagu ka paisu maha võtmine.
Keskkonnaameti Pärnu–Viljandi regiooni juhtivspetsialist Toomas Padjus ütles, et keskkonnaamet tahaks patiseisu Sindi tammi asjas lõpetada ja AS Rajuga kompromissi leida.
Keskkonnamõjude hindamise aruannet aga keskkonnaamet praegusel kujul heaks ei kiida ja on esitanud oma ettepanekud, kuidas puudused kõrvaldada. Pärast seda otsustatakse, kas saab aruande heaks kiita ja lubada AS Rajul hüdroelektrijaama ehitamise suunas edasi liikuda.
Sindi pais
- 1834 – Sindi kalevivabriku juurde rajatakse tamm.
- 1977 – valmib praegu olemas olev betoontamm. Tammi pikkus 151 m, kõrgus 4,5 m (veepaisu kõrgus 3 m). Tammi juurde ehitatud kalatrepp ei toimi ja kalad Pärnu jõe ülemjooksule kudema ei pääse.
- 2002 – AS Maru (praeguse omaniku ASi Raju eelkäija) ostab Sindi tekstiilivabrikult tammi ligikaudu
3 miljoni krooni (ca 192 000 euro) eest.
- 2003 – AS Maru teatab, et soovib Sindi paisule hüdroelektrijaama rajada. Võimsuseks planeeritakse u 1 megavatt ja ehitusmaksumuseks 40 miljonit krooni (ca 2,6 miljonit eurot). Loodetakse, et elektrijaama ehitus võib alata järgmise aasta suvel.
- 2009 – AS Raju saadab peaminister Andrus Ansipile kirja, milles kinnitab, et soovib investeerida Sindi paisu u 50 miljonit krooni (ca 3,2 miljonit eurot), et rajada ligikaudu 1,3megavatise võimsusega hüdroelektrijaam.
- 2009 – teravalt tõuseb päevakorrale Euroopa Liidu vee-raampoliitika direktiiv, mis nõuab kõigi pinnaveekogude heasse kvaliteediklassi viimist 2015. aastaks. Eestit ähvardab suur trahv.
- 2009 – riik teeb AS Rajule ettepaneku müüa tamm 18,5 miljoni krooni (ca 1,2 miljonit eurot) eest riigile. Raju ei nõustu hinnapakkumisega ja küsib 59 miljonit krooni (ca 3,8 miljonit eurot).
- 2010 – AS Raju esitab keskkonnaameti Pärnu−Viljandi regioonile vee-erikasutusloa taotluse, et rajada Sindi paisule hüdroelektrijaam.
- 2011 – keskkonnaamet algatab Sindi hüdrosõlme keskkonnamõju hindamise.
- 2012 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub rahvaalgatusrühma Sindi Pais esindajatega, kes annavad üle 2090 allkirjaga pöördumise, milles nõutakse tammi lammutamist.
- 2012 – konsultatsioonifirma Ramboll Eesti AS korraldatud küsitlusel selgub, et Sindi paisu hüdrosõlme uuendamisse suhtub hästi 37%, pigem hästi 31% ja vastu on 13% küsitletutest.
- 2012 – valmib Sindi hüdrosõlme keskkonnamõjude hindamise aruanne.
