Jõgevamaalt avastati Eesti suurim kanepikasvatus

                     
Jõgevamaalt avastati Eesti suurim kanepikasvatus
Foto: Repro

Põhja politseiprefektuuri narkoüksus avastas koostöös piirivalveametiga Jõgevamaal asuvast talust kanepikasvatuse, kust leiti 788 kanepitaime.

Lisaks leiti sealt kanepitaimede kasvatamiseks vajalikku atribuutikat, teatas Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Maria-Elisa Rannajõe.

Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse vanemkomissari Kaido Kõplase sõnul oli antud juhul tegu põhjalikult läbi mõeldud ja professionaalse kasvatusega.

"Tühjade, juba kasutatud kanepitaime pottide hulga põhjal otsustades oli kasvatus tegutsenud juba pikemat aega. Raske on öelda, kui suur hulk 400st juba valmis kasvatatud taimest narkoturule jõudsid, kuid konfiskeeritud 788 taimest oleks kurjategijad võinud illegaalset tulu saada rohkem kui 3,5 miljoni krooni ulatuses," lisas Kõplas.

Kahtlustatavatena vahistati kaks 1974. aastal sündinud meest, kelle elukohast Tallinnas leiti läbiotsimise käigus 1,5 kg kanepipuru. Kahtlustuse kohaselt oli kanepi peamiseks levitamiskohaks samuti Tallinn. Mõlemad meesterahvad on ka varem kriminaalkorras karistatud.

Juhtunu uurimiseks alustati kriminaalasja kanepi ebaseadusliku kasvatamise ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise tunnustel, kui see on toime pandud grupis.

Põhja ringkonnaprokurör Taavi Perni sõnul on politsei ja prokuratuuri üheks eesmärgiks võitluses narkokuritegevusega jõudmine nende isikuteni, kes vahetult narkootilisi aineid valmistavad ning teevad seeläbi võimalikuks narkootikumide jõudmise tarbijateni, samuti nende isikute karistamine.

"Prokuratuuri arvates on tegemist olulise töövõiduga, kuivõrd kriminaalasjas tabati just narkootilise aine vahetud valmistajad. Koostöös politseiga teeme kõik vajaliku, et isikud kohtu ette toimetada ja nende karistamiseni jõuda," ütles Pern.

Antud kuritegude eest on võimalik karistada kuni 15 aasta pikkuse vangistusega.

Kanep on enim levinud narkootikum maailmas, seda eriti noorte seas, olles lävepakuks kangemate ja ohtlikumate narkootikumide juurde. Põhja prefektuur ja prokuratuur peavad oluliseks piirata igasuguse kuritegeliku narkokaubanduse, sealhulgas ka ekslikult ohutumaks ja kahjutumaks peetava, reaalsuses aga väga ohtliku hüppelauana toimiva kanepi levikut.

 

 

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib  Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Kuigi viljapõllud näevad head välja, võib saak jääda ebaühtlaseks külmast tingitud pritsimiskahjustuste tõttu. Soojade saabudes asusid tegevusse röövikud.
Lüpsjad varem pensionile? (5)
4. juuli 2015 12:01
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Ajal mil pensioniiga aastatega vaid tõuseb, võiks raske lüpsjatöö tegijad siiski varem pensionile saada,
leiab ühes Põlvamaa talulaudas lüpsjana leiba teeniv Rita Mandel.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Kui raps jõudis kunagi Eestisse rahakultuurina, siis põldoa juurutajad tõstavad esile keskkonnahoidu: muldade rikastamist ja lämmastiku sidumist. Põlduba peetakse heaks eelviljaks ja loomasöödaks.