Jõulud lõppenud, kuused otsas
“No täna olen küll müünud vaid kaks,” nentis 28. detsembril Tallinnas kuuski pakkunud Ardi Soovik.
Ostjaiks olid vene rahvusest inimesed – Sooviku sõnul on märgata tendentsi, et venelasedki ostavad jõulupuid aina varem, kuigi nende pühad on uue aasta alguses.
Lääne-Virumaa metsafirma Artiston, kes talviti kõrvaltegevusena jõulupuid müüb, jätkas pärast jõule Tallinnas müüki vaid Lasnamäel. “Kätte sel aastal ei jäänud,” nentis Artistoni projektijuht Tarmo Vahter. “31. detsembriga lõpetasime müügi täielikult.”
Tallinna külje all tegutsevas aianduskeskuses Hansaplant said kuused turundusjuht Riina Ruusi sõnul aga juba jõululaupäevaks otsa.
Hinnad võrreldes mullusega üles ei liikunud.
Põhiline ikkagi kuusk
Põhiline jõulupuu, mida Eestis müüakse, on endiselt harilik kuusk, aga varasema ajaga võrreldes tuleb turule aina rohkem istandustes kasvanud puid.
Soovik, kellel endal samuti istandus, müüs tänavu näiteks Pruuli puukooli jõulupuid. “Vahest järgmisel aastal saan neid juba oma istandusest võtta,” arvas mees.
Eesti istandustest hangib kuuski ka Artiston, kelle sortimendis olid ka torkav kuusk (rahvakeeli hõbekuusk), serbia kuusk ja kaukaasia nulg.
“Muu on Eestist, aga torkav kuusk ja kaukaasia nulg Saksamaalt,” rääkis Vahter. 75–80% müüdavast on harilikud kuused, ülejäänu moodustavad muud puuliigid.
Hansaplant müüs Eestis kasvatatud kuuski, aga ka jõulupuid, mis pärit Taani ja Rootsi istandustest. Lõikepuudena müüdi harilikku kuuske ja kaukaasia nulgu. Potijõulupuudena harilikku kuuske, kanada kuuske ’Conica’, serbia kuuske ja ebaküpresse.
“Eesti inimene eelistab jätkuvalt harilikku kuuske,” ütles Vahter, kes selgitas samas, et Eesti istandustes kasvavad väga ilusad jõulupuud, kuid kahjuks kõrguseni kuni 2,5 meetrit.
“Võimalik, et istanduseomanikel pole kasulik neid kõrgemaks kasvatada, müüjal aga neid talumeestelt ükshaaval kokku osta oleks kulukas. Nii tulebki kõrgemad puud välismaalt sisse osta.”
Nii Vahter kui ka Soovik rääkisid, et Eesti teisel traditsiooniliseks kippuval jõulupuul nulul on väga kindel klientuur.
“Minul tänavu näiteks nulgu polnud. Need, kes igal aastal on nulu ostnud, läksid seekord seda mujale otsima, kuuske asenduseks ei tahtnud,” kõneles Soovik.
“Traditsiooniliselt on lõigatud kuusepuu klientide esimene valik, aga need, kes on korra nulu ostnud ja sellega rahule jäänud, tulevad järgmistelgi aastatel just nulu ostmise sooviga,” kinnitas ka Hansaplanti turundusjuht Riina Ruus.
Samas on nulu hind, võrreldes kodumaise kuusega, keskmiselt kolm korda kõrgem, ulatudes 50−60, puhuti isegi 70 euroni.
Mitusada tuhat tükki!
Aianduskeskuses müügil olevaid väikesi kuuski ja potijõulupuid eelistavad Ruusi sõnul väikeste lastega pered või viiakse väiksem taim kingiks vanavanematele.
Tartu istikuäri juhataja Maire Kama on märganud, et potijõulupuude müük on kasvamas – peale selle, et neid kingituseks ostetakse, eelistavad neid inimesed, kes ei taha jõuluks puud raiuda.
Hansaplantis osteti võrreldes eelmise aastaga rohkem ka kunstkuuski.
Müüjad hindasid hooaega keskmiseks või pigem heaks. Näiteks eelmisel aastal jäi palju jõulupuid kätte – neid jätkus loomaaeda elevantidele söödaks ja tuli ka ära põletada.
Seevastu üle-eelmisel aastal oli nõudlus ülisuur ja kaubast jäi pigem puudu.
Soovik seostas nõudlust eelkõige lumikatte paksusega. Ülemöödunud talvel ei pääsenud suure lume tõttu metsa, mistõttu kuusemüüjate kaup osteti viimseni ära. “Vargad ka ei pääsenud metsa,” muigas Soovik.
Vahteri arvates mõjutab kuuse hankimist ka emotsionaalne foon. “Eelmisel aastal olid mustad jõulud, see ei kutsu sedasi jõulupuud valima nagu lumega jõulud. Kuuseost on ka emotsionaalne tegu,” rääkis Vahter.
Keegi ei tea täpselt, kui palju Eestis detsembris jõulupuid kulub.
Keskkonnaameti metsauuenduse spetsialist Eda Tetlov on mitmeid ja mitmeid aastaid tagasi pakkunud, et 190 000. Eesti leibkondade arv on statistikaameti andmeil umbes 600 000, ent leibkonnaks loetakse ka näiteks üksikud inimesed.
Kui võtta aluseks 190 000, siis viimaste aastate jõulupuude import (statistikaameti järgi ligi 7000 puud) on üsna väike.
Parem lähen ise metsa!
Eksport on seevastu juba arvestatav, mullu ligi 51 500, millest enamik (34 700) viidi Taani, kes on ise Põhjamaade seas suurim jõulupuude eksportija.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) pakub inimestele, kel endal metsa pole, võimalust riigimetsast kuusk osta ja ise metsast ära tuua. Seda kasutatakse aasta-aastalt aina rohkem.
“Praeguste andmete kohaselt on riigimetsast toodud pea 7500 kuuske (2011. aastal 7000), neist kaks kolmandikku ehk 5000 kuuske on ostetud mobiiliga,” ütles 27. detsembril RMK avalike suhete juht Mari-Liis Kitter.
Mobiilimaksega ostetud jõulukuuskede arv kasvas eelmise aastaga võrreldes ligi 20%.
Kitter lisas, et lõplik arv alles selgub, kuna kuuseostjaid lisandub ikka veel.
“Iga päev käib kontorist läbi päris palju rahvast,” rääkis Ida-Virumaa metsaülem Alar Süda. Põhjuseks on tema sõnul ka see, et venekeelsel rahval on vähem harjumust asju interneti või mobiili teel ajada.
UUED TRENDID
Kuusekombed
- Aina rohkem istanduste jõulupuid.
- Riigimetsas üha rohkem n-ö isevarujaid.
- Potijõulupuude müük kasvab.
- Kunstkuuskede müük kasvab.
- Venelased ostavad puid varem.
Allikas: Maaleht
