Toetuste maksmisel on laiem mõju ka Eesti regionaalpoliitikale ja majanduse arengule. Toetused aitavad kaasa töökohtade säilitamisele ja loomisele maapiirkondades ning samuti mõjuvad positiivselt maapiirkonna üldisele arengule.

„Toetused on tähtsaks osaks ka regionaalpoliitikas, palju olulisemad kui tuhandetes lehekülgedes pehmetel sohvadel kokku kirjutatud arenguprogrammid. Sätted, piirangud ja ristvastavuste meetmed, millega põllumehi pidevalt ahistada ja sanktsioneerida," sõnas Juhan Särgava. „Töö maal on riigile ühtviisi eluruumiks, maastiku kujundajaks, toidu kasvatajaks ja ka maksubaasiks.“ Ta lisas, et põllumajanduse töötavad inimesed maskavad ju riigile makse ja täidavad Eesti ääremaastunud kohti.

100 päeva sisse mahtus ka valitsuse otsus toetada mahemajanduse tervikprogrammi käivitamist. Maailma suundumused ja trendid näitavad üha kasvavat huvi nii mahepõllumajanduse kui ka laiemalt mahemajanduse vastu. „Mahepõllumajanduse toetamine on aja jooksul uppunud lihtsalt sõnadesse ja täitunud ainult selliste seadusemuudatustega, mis kärbivad ja muudavad mahetootmise äärmiselt keerukaks. Siiani on valitsus unustanud, et mahepõllumajandus on kogu maailmas arenenud ja tunnustatud trend. Mulle, 25 aastat mahepõllumehele, on ülimalt heameel, et see valitsus mõistab mahepõllumajanduse vajalikkust ja tulevikku!“

Valitsusel täitus reedel, 3. märtsil ametis 100 päeva. Põllumajanduse valdkonnas on valitsuse poolt väljaöeldud lubadused jõudnud reaalsete tegevusteni.