Viljandis lukustas juht autistliku poisi bussi
8. märtsi koolipäev oli alanud nagu iga teinegi, ema viis poja bussi peale ning tuletas talle meelde, et koolist koju tulles poiss raamatukokku sõidaks. "Meil on selline kokkulepe, et ta ootab mind turvalises keskkonnas raamatukogus, lähen peale tööd talle sinna järele," rääkis Rebane Maalehele. "Olen talle ka öelnud, et kui ta juhtub peatusest mööda sõitma, siis tehku bussiga ring peale ja tulgu siis maha."
Seekord aga sõitis buss parkimisplatsile, kus bussijuht väljus ja lukustas salongi vaatamata lihtsalt ukse. "Poiss on mul meeter 44 pikk, ta peaks isegi viimasest reast näha olema," ei mõista ema, kuidas tema poeg juhile märkamatuks sai jääda.
Rebane töötab ise hooldekodus, kus oli parasjagu lõunaaeg, patsientidele tuli süüa ja rohud anda. "Pidin kõik pooleli jätma ja läksin kolleegi abiga last otsima."
Võõrastega suhtlemine raskendatud
Rebase pojal diagnoositi mullu Aspergeri sündroom, mis teeb tal võõrastega suhtlemise raskeks ning ka eneseväljendamisoskus ei pruugi olla kõige parem. "Ma alles ise ka õpin lapse sündroomi tundma," selgitas Rebane, kes teeb omalt poolt kõik, et laps iseseisva eluga kohaneks ja igapäevaeluga hakkama saaks.
"Äärepealt oleks poja telefon tol päeval koju ununenud," ei taha Rebane mõeldagi, mis oleks juhtunud, kui poiss emale helistada poleks saanud. Ikkagi kulus oma paarkümmend minutit, enne kui ema taipas, millisel Viljandi parkimisplatsil buss asub. "Õnneks oli poisil meeles, et olime suvel sealsest Olerexi parklast ostnud ühe mänguasja, siis lõpuks sain aru, kus ta asub."
Koos kolleegiga sõideti last otsima. "Leidsime bussi üles, aga ei saanud ust lahti. Läksin seal kõrval asuvasse töökotta, ütlesin, et kas te teate, et teil on laps bussis kinni, neli meest kargas kohe püsti, lambanäod peas," kirjeldas ema. "Kolleeg küsis, et mida te mõtlete, et jätate lapse niimoodi lapse bussi? Meestel olid kõrvad lidus. Mul oli ainult üks mõte, et saaks lapse kätte!"
Bussifirma pole perega ühendust võtnud
Bussifirma pole perega ühendust võtnud. "Ma ei olnud ise võimeline helistama, käed värisesid, kolleeg helistas Atkosse ja talle öeldi, et jah oleme kursis, et selline intsident oli ja ei midagi rohkemat. Ei vabandust, ei midagi." Ka Maalehe päring Atko peakontorisse jäi vastuseta. Ajaleht Sakala andmetel ütles Atko Bussiliinide Viljandimaa piirkonna juhataja Tõnu Naar et nad ei ole oma bussijuhte instrueerinud, et viimased peaksid liini lõpetades bussi läbi otsima.
"Poiss oli paanikas ja nüüd ei julge enam üks magada," rääkis ema, kes jäi ka ise pärast sellist šokki haigeks. "Vähemalt bussiga sõitmise hirmu poisil praegu ei ole. Aga ei tea ju, mis tagajärjed sellisel asjal on."
Bussijuhi käitumine tekitab küsimusi
"Ta võib sattuda segadusse, reaktsioon on selline, et teised ehmuvad, käitumine võib tunduda imelik ja kummaline," kirjeldas Aspergeri sündroomiga last kasvatav ema, kes sai juhtumist teada MTÜ Eesti Aspergerite Ühing kodulehelt. "Kas bussijuht üldse ei vaata, seal oleks võinud olla ükskõik kes." Selline olukord võib juhtuda ka täiesti tavalise kaheksa-aastase lapsega, kes ei oska alati kriisiolukorras käituda.
"Ma tahan, et mu laps suudaks normaalselt ühiskonnas funktsioneerida, ja siis selline ükskõiksus. Minu poeg näiteks võib täiesti plokki minna ja tema poole pöördumisi vaenulikkuse märgina võtta. Selline juhtum võib nullida mitmete kuude töö ja vaeva, et laps sotsialiseeruks."
Mis on Aspergeri sündroom?
Aspergeri sündroom tuleneb ajutalitluse eripärast, mitte valest kasvatamisest või kasvatamatusest. Sündroomi ei saa ravimitega välja ravida ja ravimeid kasutatakse vaid kaasuvate häirete (ülemäärane ärevus, kurvameelsus, agressiivsus) vähendamiseks.
Aspergeri sündroomiga inimene vajab, et:
• teised mõistaksid tema eripärasid ning arvestaksid nendega, juhendaksid ja
õpetaksid sotsiaalsetes olukordades toimimist, teiste inimeste mõistmist;
• tema päevad ja tegevused oleksid planeeritud, päeva- ega nädalakavas ei
toimuks ootamatuid muudatusi;
• olukorrad oleksid etteaimatavad;
• välditaks olukordi, mille suhtes esineb ülitundlikkus;
• temaga suheldakse selgelt ja konkreetselt, mõistukõnet kasutamata;
• tema eripäradest tulenevat käitumist ei kritiseeritaks ega halvustataks;
• hinnatakse tema tugevaid külgi ja aidatakse neid edasi arendada.
Aspergeri sündroom kuulub autismisarnaste psüühikahäirete hulka. Aspergeri sündroomiga inimesed mõistavad maailma teistest erinevalt, osa inimese olemusest tundub neile võõrastav ja ebaloomulik.
Aspergeri sündroomile omased eripärad jäävad tavaliselt kestma kogu eluks ega möödu lapseea lõppedes. Muutuda võib vaid eripärade intensiivsus ja tunduvalt paraneda sotsiaalne toimetulek tänu eriõpetusele.
Allikas: TÜ Kliinikum
