Juhte rohkem kui lihttöölisi

Eestis töötab rahvaloenduse andmete kohaselt koguni 100 000 tippspetsialisti ja ligi 60 000 juhti, kuid kõigest 44 000 lihttöölist.

Tippspetsialiste oli 2011. aasta 31. detsembri seisuga Eestis peaaegu 100 000, neist 69 332 naissoost, selgub rahvaloenduse andmetest inimeste hõivatuse ja tegevusalade kohta.

Kõige rohkem tippspetsialiste on Eestis hariduse alal, järgnevad kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, tervishoid ning sotsiaalhoolekanne.

Rohkem on meesjuhte

Ka juhte Eestis jagub: neid on 58 071. Vastupidiselt tippspetsialistidele on juhtide osas jäme ots meeste käes, pükstega juhte on 36 530.

Kõige rohkem ollakse ametis hulgi- ja jaekaubanduse ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondi juhtimisega, järgnevad töötlev tööstus ja ehitus.

Puhtakujuliste ametnike armee ei olegi eeltoodu taustal teab mis suur: vaid 32 709. Tegu on naisteväega – suurem osa ametnikke (23 484) on õrnema soo esindajad.

Teenindus- ja müügitöötajaid on 73 960, ootuspäraselt on neid kõige rohkem ametis hulgi- ja jaekaubanduses. Tehnikuid ja keskastme spetsialiste on 85 984.

Oskustöötajaid ja käsitöölisi on kokku 79 507, valdav osa neist mehed.

Enim töötab oskustöötajaid töötlevas tööstuses, ehituses ning kaubanduses. Seadme- ja masinaoperaatoreid on 62 533, see suuresti mehine seltskond leiab omale teenistust peamiselt tööstuses ja veonduses ning laonduses.

Lihttöölisi on kõigest 44 911, üle poolte neist naised. Teenistust leiavad nad töötlevas tööstuses, haldus- ja abitegevustes ning hariduse alal. Viimaste hulka ei kuulu siiski õpetajad, vaid abipersonal.

Põllu-, metsa-, jahi- ja kalamehi on 9054, valdav osa neist on sõna otseses mõttes mehed. Sõjaväelastena teenib leiba 6053 inimest.

Majandusvaldkondade arvestuses töötab 67% inimestest teenindus- ja 29% tööstussektoris. Vaid 4% on tegevad kunagi Eestis nii olulisteks valdkondadeks olnud põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalanduse alal (eelmise loenduse ajal 6%).

Eelmise loendusega võrreldes on teenindusse lisandunud 43 000 töötajat, tööstus ja põllundus-metsandus aga kumbki kaotanud 10 000.

Hõivatuid isegi rohkem

Kokku loeti 561 138 tööga hõivatut, mida on üle 16 000 enam kui eelmise loenduse ajal. Tööhõive tõus on seda märkimisväärsem, et Eesti rahvaarv on samal ajal vähenenud.

Palk on elatusallikaks 39,8% elanikest, pension 24,1%. Teiste isikute ülalpidamisel on 25,2% elanikest.

Kui Harjumaa elanikest moodustavad palgast elatuvad inimesed 44,2% (Eesti rekord), siis Kagu-Eestis napilt 30%.

See-eest on Kagu- ja Ida-Eestis enim pensionisaajaid (kuni 34,9% maakonna elanikest). Kogu Eesti arvestuses elab pensionist 28% naisi, kuid vaid 19% mehi.

Kõige rohkem teiste ülalpidamisel inimesi – suur osa lapsed ja noored – elab Tartumaal, üle 28% maakonna rahvastikust.

---

RAHVALOENDUS 2011

Töö ei riku tegijat

	Töötlev tööstus	Põllumajandus,	Ehitus	Hulgi- ja			metsamajandus		jaekaubandus;
		ja kalapüük		mootorsõidukite ja
				mootorrataste remont
Kogu Eesti	102 751	20 284	47 008	78 335
Harjumaa	42 045	2 425	19 012	41 717
Hiiumaa	712	310	368	371
Ida-Virumaa	12 375	846	4 352	6 133
Jõgevamaa	2 084	1 724	1 177	1 266
Järvamaa	2 806	1 443	1 387	1 469
Läänemaa	2 236	640	929	1 100
Lääne-Virumaa	5 954	2 109	2 280	3 121
Põlvamaa	1 798	1 078	879	1 110
Pärnumaa	7 003	2 178	3 661	4 422
Raplamaa	2 863	991	1 707	1 977
Saaremaa	2 965	1 027	1 579	1 501
Tartumaa	10 325	2 016	5 549	9 235
Valgamaa	2 520	819	1 012	1 201
Viljandimaa	4 405	1 706	1 892	2 274
Võrumaa	2 660	972	1 224	1 438
www.stat.ee