Juhukülalistele enam loota ei maksa
“Turistide arv hakkas kahanema juba möödunud suvel,” ütleb Muhu saare Riinu talu perenaine Liivi Nelander. Kui palju turiste tänavu tulemata jääb, on tema sõnul ennatlik öelda, kuid ta arvab, et oma 40% küll.
Vähenemine on toimunud eeskätt eestlaste arvelt. “Välismaalane planeerib oma reisid pikalt ette ja kavandatust nii kergesti ei loobu,” tõdeb Nelander.
Kui aga varemalt on igal suvel sattunud Riinu talu värava taha ka juhuslikke öömaja otsijaid, siis sel suvel pole olnud ühtegi juhukülalist.
Riinu turismitalu perenaise juttu kinnitab ka statistika. Tänavu viie kuuga ööbis Eesti majutusettevõtetes 427 560 välis- ja 272 845 siseturisti. Mullu sama ajaga võrreldes on välisturistide arv kahanenud 8% ja siseturistide oma 20%.
Ka ees ei oota midagi roosilist. Maailma turismiorganisatsiooni juuni lõpus avaldatud prognoosi kohaselt väheneb turism Euroopas tänavu 5–8% ja see langus kestab vähemalt aasta lõpuni.
Külastajate arvu vähenedes kahanevad mõistagi ka majutajate sissetulekud. Statistikaameti andmetel on Eesti majutusettevõtete ööpäeva keskmine maksumus viimastel kuudel langenud isegi 2003. a tasemele.
Koolitused hoiavad vee peal
Turistide arvukuse vähenemise põhjusena nimetavad turismitalude pidajad nii majandussurutist kui ka vihmast suve ja jahedaid veekogusid.
“Puhkajad tahavad ka ujumisvõimalust, kuid siiani on veesoojus alla igasugust arvestust, kõige rohkem 17–18 kraadi,” tõdeb Põlvamaal Hurmiorus asuva Savi turismitalu peremees Arvo Jää. “Kui juba kuhugi minna ja selle eest maksta, tahavad turistid saada tõelist suvenaudingut, ja seda kogu raha eest.”
Savi talu peremehe hinnangul on tänavu turiste vähem 20–30%. Ja seda nii eestlaste kui välismaalaste arvelt.
“Ega oskagi öelda, kumb on puhkajate vähemaks jäämises rohkem süüdi, ilm või majanduslangus,” arutleb Valgamaa Torupilli turismitalu peremees Ants Taul. “Aga kuna meie talu ei paku loodusmatku või safarit, vaid perepidusid ja koolitust, kus ilm ei olegi nii tähtis, siis pigem ikka majanduslangus mõjutab rohkem,” leiab Taul.
Väheks on jäänud Torupilli talus nii erapidusid kui ka firmade suvepäevi. Ja pulmi pole sel suvel Torupillil üldse peetud.
“Päris tegevuseta me ka ei ole,” märgib Ants Taul. “Varasemast rohkem on olnud mitmesuguseid koolitusi ja ka ümberõpet, et inimesed tööd saaksid. Ning need koolitused ja ümberõpped meie talus hoiavad ka meid veel peal.”
Nii võtab Torupilli talu rahvas peremehe sõnul tänavust tühjemat aastat rahulikut ega kurda.
“Me pole hindu alla lasknud, sest need polnud varemgi õhku täis pumbatud,” tunnistab Taul. “Muutus on ehk selles, et kui varem pidi meile tulekuks kinni panema kogu maja, siis nüüd võtame vastu ka väiksemaid gruppe ja üksikuid ööbijaid.”
Uus trend – hind alla
Suurem osa meie küsitletud turismitalunikke tunnistab siiski, et on pidanud hinda langetama. Ka külastajad ise küsivad senisest enam allahindlust ja muid soodustusi.
“Selle suve trend on lasta hinnad alla,” teatab ka Kuressaare turismiinfokeskuse juhataja Karmen Paju. “Kujutage ette – on juulikuu ja te saate spaas 800 krooni eest kahekohalise toa koos sauna ja spaa piiramatu kasutamise võimalusega.”
Samas tunnistab Paju, et spaadel ja teistel suurematel majutusasutustel on kergem hinda langetada kui väikestel.
“Hindu me alla lasknud pole, kuid sama raha eest võib märksa rohkem saada, näiteks kasutada ka sauna,” väidab Valgamaal Taheva vallas tegutseva Väike-Nakatu turismitalu perenaine Ele Mägi. “Kauplemismaad on päris palju, sest kõige kallim tuba on tühi hotellituba.”
Jõgevamaal Puurmani taga metsade keskel asuva vanast veskist ümber ehitatud Tammemäe jahimaja perenaine Ene Viht tunnistab aga, et kuna nende turismiettevõte alles töötab ennast sisse, on hinnad niigi soodsad ning seetõttu pole neid ka langetatud. Kodulehe järgi maksab üksiktuba koos hommikusöögiga 600, kahene tuba 800 krooni.
MTÜ Eesti Maaturismi nõukogu liikme Margus Timmo hinnangul ongi praegu kõige raskem just uutel turismitalunikel, kes oma kodumajutuse ja -teenustega on tegutsenud vaevalt paar aastat.
“Nendel pole ju püsikliente ega sihtrühma, paljud ei teagi õieti, mida võtta eripäraks ja kuidas puhkajaid kohale meelitada,” räägib Timmo, kes ise on Põlva hotelli Pesa omanikuna juba paarkümmend aastat Põlvamaal turismindust edendanud.
Kuna majutuse käibemaksu tõsteti seniselt 5%lt 9%le, millele lisandub käibemaksutõus küttelt, energialt ja toidult, on Timmo sõnul turismitaludel juba seetõttu raskem ots otsaga kokku tulla.
“Tänavu käib kindlasti vähem rahvast turismitaludes, aga ma usun, et kõik majutuskohad sel suvel kahjumit ka ei teeni,” leiab Timmo.
Ja ega kõik kurdagi.
Masu ei anna kõikjal tunda
Peipsi-äärse Sääritsa küla Aarde villa perenaine Natalja Laumets on lausa optimistlik. Juunikuus oli Aarde villas vihma tõttu rahvast küll loodetust vähem, kuid vähemasti eelmisel kolmapäeval, meie külaskäigu ajal, rippus villa väravas silt “Reserveeritud” ja perenaisel olid käed tööd täis.
“Mopime grillsiga, seda peab iga tunni tagant tegema,” teatab Laumets ja kiirustab, kann käes, ahju poole.
Kes veel ei tea, mis on moppimine, siis see on sea niisutamine spetsiaalse seguga, et kamar ära ei kõrbeks, vaid oleks mõnus ja pehme.
Aarde villas läheb ka sel suvel igal nädalavahetusel vähemalt üks siga grillimisele. Vahel tuleb siga grillahju ajada ka nädala sees. Nagu selgi korral, sest õhtuks ootab seda Tartu Toome Rotary Klubi rahvas, kelle klubi sünnipäevapeo pärast reserveerimise siltki väravas ripub.
“Meie turismitalule ei ole küll masu tunda andnud,” teatab perenaine Natalja Laumets moppimise vahepeal. “Kui inimene tahab puhata, ei mõtle ta vähemalt korra aastas puhkuse ajal väga palju rahale. Suve oodatakse aasta otsa ja siis tahetakse hästi puhata, ka muredest välja puhata.”
Hinnad on Aarde villas samad mis eelmisel suvel. “Aga me pole ka väga jäigad. Kui ikka näeme, et hinna pärast võib mõni tulemata jätta ja meil samas ruumid tühjad, siis oleme ikka hinda alla ka lasknud,” nendib perenaine.
Hoopis või sees on aga Setumaa talud, mis jäävad Koidula piirijaama lähedusse. “See suurehitus on tegelikult kogu meie piirkonna jaoks praegusel masu ajal päästerõngaks, hoiab mitte ainult meie turismitalu vee peal,” ütleb ehitajaid majutava, Värska vallas asuva Hirvemäe puhkekeskuse juhataja Margus Kapten, avaldades lootust, et kui paari-kolme aasta pärast suurehitus valmis saab, on ehk ka masu läbi.
Praegu on aga puhkekeskuse tubades juba kuid sees ehitajad ja puhkajate jaoks on enamasti kämpingud ja telkimisplats.
Selle suve eripära
Sellele aastale ongi Kapteni sõnul iseloomulik see, et kämpingukohtade järele on nõudlus kasvanud. “Neid tahetakse rohkem kui tubades olla. Nii aetakse odavamalt läbi.”
Varasemast märksa suuremat huvi odavamate kämpingumajade vastu on täheldanud teisedki turismitalude pidajad.
Kui veel selle suve eripäradest rääkida, siis Aarde villa perenaine Natalja Laumets on märganud, et varasemast rohkem on moodi läinud perepuhkus koos lastega. “Pered puhkavad välismaasõitude asemel rohkem Eestis.”
Palamuse lähedal asuva Mokko maahotelli perenaine Külliki Alekand ütleb aga, et kui varem puhkasid pered talus nädal aega, siis nüüd tullakse lühemaks ajaks, kolmeks-neljaks päevaks. Rohkem võetakse kööginurgaga tube, et ise süüa valmistada.
Kuna Mokko turistimajades on avarad toad koos kööginurgaga ning talus on lambad, hobused ja ponid, puhkavad siin meelsasti Eesti noored lastega pered. Ka praegu on toad täis.
“Ja tänavu on meil palju peetud laste sünnipäevi,” lisab Külliki Alekand.
Et külalisi juurde saada, peavad turismitalunikud rohkem pingutama ja teenuseid laiendama. Mokko maahotell rajab matkaradu, Puurmani metsade vahel asuv Tammemäe jahimaja plaanib jahiturismi kõrval hakata ka linnuvaatlusi korraldama.
Osades turismitaludes kasutatakse praegust külalistevähest aega uute tubade ehitamiseks, aga ka väikeseks hingetõmbeks. Pole ju turismitalude pidajad ise aastaid suviti puhata saanud.
Daisy Järva, Eesti Turismifirmade Liidu juhatuse liige
Praegu lööb taluturismis ainult isikupära: kes näitab lastele jaanalinde, kellel on kuked-kanad-paabulinnud või kes pakub meestele kalapüüki. Mõnel on reas nii suitsu- kui tavasaunad, teisel kangastelgedel kudumine või vibulaskmine.
Nüüd tuleb kõvasti nuputada, mismoodi linlast maale meelitada ja mis on see õige hind, et teda püüda. Enam turist ju suhu ei jookse, selle nimel tuleb vaeva näha. Inimestel on vaba valik, kas sõita soojale maale Kreekasse või jääda Eestisse, nii et ka hind tuleb hoida mõistlikult madalal.
Kas eestlased eelistavad nüüd kallima välisreisi asemel suvitada Eestis?
Tarmo Mutso, EASi turismiarenduskeskuse direktor
Sellele on raske üheselt vastata, sest paljud inimesed teevad mitu puhkusereisi aastas – osa kodumaal ja osa välismaal.
Ka aasta algul tehtud üleeuroopaline uuring reisikavatsuste kohta näitas, et vaid alla 10% suuremate Euroopa riikide elanikest plaanis majanduskriisi tõttu asendada välisreisi sisereisiga – pigem plaaniti teha välisreis odavamalt (kas lähemal asuvasse riiki, odavamate hindadega riiki, tavapärasest lühem reis vms). Eestis on majanduskriisi tingimustes vähenenud nii sise- kui ka välisreisid.
Küll aga on viimaste aastate sisereisidega kasvanud sugulaste külastamine, vähenenud rannamõnude nautimine.
