JÜRI RATAS: Palgad peavad tõusma nii, et ka enne palgapäeva saaks osta soovitud toitu
„See on üsna eestlaslik, et kui naabrimees või -naine on oma aias midagi suurt korda teinud, siis naaber kohe ei kiljata, et sa oled tubli,“ lausus peaminister Jüri Ratas Pealinnale antud intervjuus.
Ratase sõnul on üks valitsuse parimaid otsuseid olnud anda tervishoiule 215 miljoni eurot lisaraha, et ravijärjekorrad lüheneks. „Igasugune valdkond, mis ripub maa ja taeva, ei anna tegijatele stabiilsust ega tulevikuvaadet,“ märkis ta. „Tervishoid on olnud kaua alarahastatud, patsiente on olnud muredega ukse taga, aga haiglavoodid on olnud mõnikord tühjad, sest rahastus pole olnud piisav. Kollektiivlepinguga sündis otsus, et ka arstide ja õdede palgad tõusevad. Kõik see peaks patsiendile tähendama paremat arstiabi. Pensionireform, tervishoiureform, õpetajate palkade tõstmine jne on otsused, mis viivad ka Eesti majandust edasi.“
Kui Reformierakond tuleks taas võimule, pidurdaks ta Ratase sõnul kindlasti seniseid saavutusi. „Ma usun, et Reformierakond teeb sammu tagasi ka tervishoiureformi osas,“ ütles peaminister. „Nad ju ei soovinud mitte kunagi probleemi lahendada, kuigi neil olid samad andmed. Teiseks – kõik need reformid nõuavad rahalist panust ka riigieelarvest. Selleks on vaja muuta majandusstruktuuri, mida nad ei ole tahtnud teha.“
Ratas rääkis, et on saanud tervishoiu rahastamise saanud ka kiidusõnu. „See on üsna eestlaslik, et kui naabrimees või -naine on oma aias midagi suurt korda teinud, siis naaber kohe ei kiljata, et sa oled tubli,“ selgitas peaminister. „Aga juba see, kui me enam ei riidle omavahel, on väga suur signaal ja edasiminek. Sain näiteks meditsiinitöötajatelt maikuu alguses kirja, kus nad ütlevad, et tervishoius on langetatud viimase 15 aasta kaalukaim otsus. See, et arstide streik ära jäi, on võimas sõnum, nagu ka see, et haridustöötajate palgad tõusevad. Doktorantide stipendiumid kasvavad samuti. Või näiteks Tori hobusekasvatuse probleemi lahendamine – investeerime sinna raha, et see areneda saaks. Ka sisekaitseakadeemia küsimuse lahendamise eest oleme saanud palju head tagasisidet.“
1. jaanuarist 2018 tõuseb ka tulumaksuvaba miinimum 170 eurolt 500-le. Kuni 1200 eurot brutopalgana teeniv inimene hakkab järgmisel aastal saama 64 eurot rohkem kätte, aastas võib kätte jääda kuni 768 eurot rohkem. „Olenemata sellest, mis otsused kaks partnerit – tööandjad või ametiühingud – teevad, miinimumpalk neto mõttes igal juhul tõuseb,“ kinnitas Ratas.
„See kasvatab inimeste majanduslikku toimetulekut. Valitsuse koalitsioonileppes on lisaks kolm valdkonda, kus soovime palgatõusu, need on kooliõpetajad, lasteaia- ja kultuuritöötajad. Riigieelarve strateegias on lisaks ette nähtud palgatõus politseile, päästjatele ja sotsiaalhoolekande töötajatele. Palgad peavad tõusma nii kõrgele, et ka enne palgapäeva saaks toidupoes osta, mida soovid.“
Ratas leidis, et ka Reformierakonnal on liikmeid, kes näevad, et majandus ega palgad ei kasva nii kiiresti kui võiks ja et Eesti elu sõlmküsimused pole lahendatud. „Ma usun, et oma valijate ja ka lihtliikmete kaudu ütleb Reformierakond samuti varsti, et neil pole enam dogmateemasid, mida ühiskonnas arutada ei saaks,“ märkis Ratas.
