Jutt karm, kuulajaid vähe
“Kunagi peeti siin aastas neli balli,” meenutas Külmsoo talu peremees Raivo Musting kadunud aegu hiiglaslikus Põlva kultuuripalees.
“Meid on jäänud kõigest kolm protsenti,” tunnistab Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava. “Kuna aga valimiste künnis on viis, ei saa maamehed ka kõige parema tahtmise korral oma parteid kokku.”
Särgava sõnul ei suudeta selle kolme protsendiga enam 97 protsendile selgitada, miks põllumehed on sellised, millised on nende vajadused.
Samas lahkuvad inimesed maalt, koole suletakse, riik tõmbub tagasi. Lahendus oleks lihtne: kus toimib põllumajandus, seal sünnib ka ülejäänud maaelu.
See ei ole lemmikmudel!
Maarahva kongressile kogunenud rahvas oli kui Särgava mõtete elav kinnitus. Kui 2004. aastal toimunud esimesel kongressil osales 673 delegaati, siis nüüd, kuuendal, 110.
Üks põhjus on kindlasti see, et kohalikud valimised on ukse ees, ja kuna kongressi korraldamine Keskerakonna käes, siis teiste parteide sõdurid ei tahtnud üritusel ilmselt oma nina näidata.
Siiski, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv regionaalminister Siim Valmar Kiisler oli kohal ja väitis, et tõmbekeskuste mudel pole tema lemmik ning et maakondlik mudel meeldiks talle palju rohkem.
Regionaalminister avaldas jäärapäiselt lootust, et Riigikogu annab talle ühel ilusal päeval ette tähtaja, millal reform ära tehakse. “Kui me tähtaega paika ei pane, ei muutu mitte midagi,” kinnitas ta.
Loomulikult oli ka teisi arvamusi. “Kuni selle valitsuse lõpuni ei näe suurt võimalust, et reform saaks toimuda,” rahustas Riigikogu keskerakondlasest aseesimees Jüri Ratas. “Samas tunnustan regionaalministrit, kelle töö tulemusena on reform olnud kogu aeg laual.”
“Eestis pole koordineeritud regionaalpoliitikat,” teatas sotsiaaldemokraadist eurosaadik Ivari Padar. “Ühes sahtlis otsustatakse ära maaelu arengukava, teises regionaalinvesteeringud. “Ühist platvormi ma ei näe.”
Oma kogemuse tõi välja ka rahvaliitlasest sotsiks saanud kunagine regionaalminister Jaan Õunapuu. “Kaardi joonistamine ilma tulubaasi muutmata ja funktsioone ümber vaatamata viib inimtühjade maakondade tekkeni,” hoiatas ta.
Väikeste omavalitsuste ja nende liitmise viiside asemel on murekohad hoopis mujal: alarahastatus, maksusüsteemi tsentraliseeritus. Kohalike maksude osatähtsus valla või linna eelarves on Õunapuu hinnangul vaid üks-kaks protsenti.
Praegune minister Kiisler oli nende sõnade ajaks juba lahkunud.
Varsti sõidate teiegi tasuta!
Muidugi ei jäetud kõnelemata ka tasuta ühistranspordist. “Tasuta ühistransport terves Eestis ei ole ebarealistlik lugu,” seletas Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Arvo Sarapuu. “Viljandi ja selle ümbruse vallad soovivad tasuta ühistransporti, seda soovib Haapsalu ja Ridala vald, sellest räägivad Pärnu linna poliitikud.”
“IRLi liikmed on võtnud eesmärgiks tagada Viljandimaale tasuta ühistransport,” täpsustab Tallinna linnapea Edgar Savisaar. “Edu neile sellega. See annab inimestele võimaluse raha kokku hoida. Valitsus peaks kehtestama tasuta ühistranspordi veel enne Riigikogu valimisi.”
Muidugi ei saadud üle haridusest, mille andmine väljaspool linnu tasapisi kokku kuivab. “Seadusandjad ei arvestanud üldse Eesti Haridustöötajate Liidu arvamusega,” teatas haridustöötajate liidu uus parteitu juht Remo Voltri hiljuti vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest rääkides.
Täpsemalt: kui siiani kehtis atesteerimise süsteem, kus, kui õpetaja sai kõrgema järgu, oli talle tagatud töötasu tõus. Nüüd ei kindlusta aga erialane areng kõrgemat palka. “Õpetajatelt võeti sellega kindlustunne,” hindas Voltri.
Ka võimaldavat uus seadus õpetajat üle koormata. Uuest streigist mees aga veel ei räägi.
Nii ja naa suhtus asjasse Reformierakonda kuuluv Kärdla ühisgümnaasiumi direktor Toomas Kruusimägi, ühtaegu ka koolijuhtide ühenduse aseesimees.
“Kui vana süsteemi järgi sai esimese klassi õpetaja 550 ja aineõpetaja 800 eurot, siis praegune seadus võimaldab koolijuhil seda tasandada,” näeb ta head.
Paraku pole direktoritel siiani teada, kui palju raha neil uuest aastast jagada on. Ning enam kui pool gümnasistidest õpib suurlinnades.
Kuhu kulub kuus miljardit?
Rahast ja selle jagamisest rääkis ka Ivari Padar. Eesti saab järgmisel eelarveperioodil Brüsselist kuus miljardit eurot. Põllumajandusele tuleb sellest 1,74.
“Kogu vaidlus käib aga otsetoetuste üle,” nentis ta. “Mind paneb imestama, et ülejäänud nelja miljardi üle on debatti vähe. Nelja miljardi sees on aga palju sellist, mis maaelu puudutab.”
Üks väheseid, kes kõik need jutud Põlvas ära kuulas, oli 85aastane Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda kuuluv president Arnold Rüütel
Loe ka juhtkirja
