Juunis maksis Hiinas kapsas rohkem kui metall või puit
TÜ Eesti Puidumüügikeskuse juhatuse liige Taavi Raadik tunnistab tänasel Sihtasutuse Erametsakeskus korraldatud metsaühistu juhtide seminaril, et kuigi tänavu loodeti müüa rohkem puitu kui mullu, jääb ka selle aasta realiseerimine puiduturu madalseisu tõttu siiski eelmise aasta tasemega samasse suurusjärku.
„Tooraine hinnad kukuvad kogu maailmas kolinal alla, Bloombergi indeks näiteks on tänavu kukkunud juba 16% eelmise aasta tasemega võrreldes,” iseloomustab Raadik olukorda. „Ka puit konkureerib teiste toorainetega – metalli ja naftaga – ja kui juunikuus maksis Hiinas metall börsil juba vähem kui kapsas, siis millest me räägime.”
Kui võtta sortimentide kaupa, siis ühes näib Raadik kindel olevat – paberipuidu osas mingit hiilgeaega tulemas ei ole, turg sipleb madalseisus, mis tähendab nõudluse puudumist ja hindade kukkumist.
Kui 2005. aastal maksid kõik paberipuu liigid peale haavapuidu 40 eurot tihumeeter ja rohkem, siis praegu saab tihumeetri okaspaberipuu müügist alla 30 euro/tm. Langus algas 2011. aastal, mil Södra lõpetas päevapealt Eestis okaspaberipuidu varumise. Põhjuseks asjaolu, et toimus Mönsteråsi tselluloositööstuse etteandeliini ja laos oleva laastuhunnikute põleng. Langus pigem jätkub kui peatub.
Muide – 2007. aastal maksis paberipuu sadamas 69 eurot/tm ehk toonases vääringus 1150 krooni. Palk maksis 100 euro ringis tm. Kusjuures toona maksis metsa ülestöötamine ja transport keskeltläbi 10 eurot tihumeetri kohta, praegu aga juba üle 20 euro.
Puidumüügikeskuse teine juhatuse liige Einar Rannula kinnitab, et puidumüügikeskuse keskmine materjali müügihind on aastaga vähenenud peaaegu kümne euro võrra tihumeetri kohta. Kriipsukese on statistiliselt kallinenud vaid haava paberipuidu hind, ent sellest läheb peamine osa Estonian Celli, sadamas enam samasugust hinda ei saa. Konkreetselt on kukkumine kõige suurem paberipuidu osas, palgi puhul on jääb see pikaajalise keskmise piiresse ehk siis langus umbes 10%.
Puidumüügikeskuse liikmete müügiprognoos oli 2015. aasta I kvartalis kõikide sortimentide osas üksjagu suurem kui tegelikult realiseerida suudeti. Okaspaberipuud suudeti müüa näiteks lausa kaks korda vähem kui sooviti. Teises kvartalis tõmbasid puidu omanikud prognoose tagasi ja vahed jäid selle tõttu ka pisut väiksemaks.
„Pole nõudlust, pole hinda,” nendib Rannula. „Müüja seisukohast pole müügiprotsessis ühtegi positiivset aspekti.”
Üsna tume on tulevik ka haavapuidu müügi ja hinna osas, sest teadupärast on Estonian Celli laod ääreni täis, ka puidumüügikeskus sooviks seda müüa oma kaks korda rohkem kui praegu reaalselt võimalik.
Vaid küttepuidu hinnas näeb Einar Rannula võimalust mõningaseks hinnatõusuks, seda tänu tootmisvõimsuste suurenemisele.