nu tuumat naada

sähvatas lähinaaber

tuumajõujaamas

A. ITSKOK



Geenid müüki

Oxfordi professor James Longleg avastas, et inimese jalgade pikkusel on otsene seos geenidega.

“Kui vähemalt ühel lapsevanemal on pikkade jalgade geenid,” selgitas teadlane, “on võimalik, et ka nende lapsel on pikad jalad. Kui aga kummalgi vanemal ei ole pikkade jalgade geene, on pikkade jalgade esinemise tõenäosus lapsel märgatavalt väiksem.”

Teadlane tõi esile ka juhtumid, kus kummalgi vanemal ei olnud pikkade jalgade geene, kuid ometi sündis neil pikajalgne laps.

“Nende juhtumite puhul selgus, et kui lühikeste jalgadega abielupaari naabruses elas mõni pikajalgne meesterahvas, oli pikajalgse lapse sündimine lühijalgsesse perekonda ligi 50% tõenäolisem kui juhul, kui lühijalgse abielupaari naabruses elasid ainult lühikeste jalgadega mehed.”

Samas avastas teadlane, et kui lühikeste jalgadega abielupaari naabruses elas mõni pilusilmne meesterahvas, esines uuritavate abielupaaride lastel pilusilmsust umbes 75% juhtudest, pikajalgsust aga ei esinenud peaaegu üldse.

Teadlane lisas, et pikajalgsete või pilusilmsete naiste elamine uuritavate abielupaaride naabruses laste välimust seni teadmata põhjusel ei mõjutanud.

“Sellest võib teha lihtsa järelduse, et nii pikajalgsuse kui ka pilusilmsuse geenid on meestel tugevamad kui naistel ning nende esinemise sagedus on võrdeline uuritava perekonna ning pikajalgsuse ja pilusilmsuse geeni omanike vahelise vahemaaga.”

Uuringutulemuste põhjal on teadlane püstitanud hüpoteesi, et pikajalgsuse, punapäisuse, pilusilmsuse, mustanahalisuse, kõverninasuse ning paljude teiste omadustega seotud geenid võivad levida näriliste ja putukate vahendusel või koguni piisknakkuse teel.

“Varsti saab igaüks endale sobivaid geene poest osta,” lausus teadlane, kellel on tulevikus plaanis eespool nimetatud geene tööstuslikult tootma hakata ja näiteks karastusjookidele ning jogurtile lisades kõikidele soovijatele kättesaadavaks teha.

SERGEI KRAANA

Eesti Vabariigi teeneline teadlane


VILDE VAADE

Ei ole see Eesti elu nii mustades toonides ja nii hull midagi, nagu räägitakse. See on palju hullem.

Kuigi kalendrikevad on käes ning suveajalegi üle mindud, ei taha talv ikka järele anda — ei mõtlegi ära minna. Kange nagu männijuurikas.

Minu andmetel on kogu selle kammajaa taga (üks ei saa mindud, teine tuldud) Keskerakond. Nimelt oli keskpartei esitanud kaebuse.

“Meie hinnangul on kevad oma tulemisega rikkunud protseduurireegleid, mis seab kahtluse alla kogu aastaaegade vahetuse usaldusväärsuse. Kevade saabumine ei ole turvaline, kontrollitav ega ühetaoline. Kogu protseduur tuleb tunnistada seadusevastaseks,” seisab Keskerakonna pressiteates.

Vajaduse korral lubab partei minna Euroopa inimõiguste kohtusse.

Üks kliimaksiteadlane ütles, et kevad ei saagi tulla enne, kui Riigikogu uus koosseis on kogunenud ja avalikult vandunud ning uus valitsus tööle hakanud ja samuti vandunud. Nõnda on kirjas koalitsioonileppes.

Pidasin õdede Tihedatega plaani, mida siis edasi teha, kui odekolonnile pannakse otsa kõrge alkoholiaktsiis. Põhimõtteliselt olla asi koalitsioonileppe tasandil juba otsustatud, et inimese enda ilusaks tegemine, mille juurde käib vaieldamatult enese lõhnastamine meeldivate aroomidega, läheb kõvasti kallimaks.

Kas ma selleks valimis käisin, et pean enda lõhnastamise pärast rohkem maksma hakkama, ah? Õed olid ikka täitsa marus. Mina olen mees, mulle kõlbab ka tavaline tualetiõhuvärskendaja nii kaenla alla kui rinnale, aga õdedel on nüüd küll vesi ahjus.

Seda mina ütlen, et sel valitsusel, kes odeka hinda tõstab, pikka pidu ei ole.

Nüüd on meil siis uued ministrid teada. Poliitbroilerid, kes elus kunagi ühtegi tõsist tööd teinud ei ole, said ministriteks, ja pr Ergmat ei lennutatudki kosmosesse.

Üks asi vajab veel klaarimist. Vaevalt sain nädalaid tagasi öelda, et vabadussambaga pole tükk aega miskit jama olnud ning ei tea, kas peab selle pärast murelik olema, kui läkski taas fopaa lahti.

Kuuesõnaga: keegi oli ühe klaaspaneeli katki löönud. Mitte et ma ei tahaks oma nõiavõimeid reklaamida, aga kui ma nüüd midagi ütleksin, kas ma lähen siis uurimise alla?

Siiski võtan julguse kokku ja teatan: hakkab jälle pihta.
ANTON VILDE

ministriportfellist ja -kilekotist ilma



MUDA MIHKEL PAJATAB

Viimasel ajal ei räägita Luuavarres millestki muust kui ilmast. Paljud meie küla elanikud arvavad, et tänavu tuleb jaanitulele minna suuskadega.

Põhu Karla lubas endale räätsad teha ja siis lumel kõndida nagu Kristus vee peal. Sõnajalaõie otsimisest võib siis ainult unistada. Hea, kui lumikellukesedki seks ajaks õide puhkevad.

Tigu Evald on aga teist meelt. Evald arvas, et päike on siis juba üpris kõrvetav ja on poe taga plangu ääres lume kollaseks võtnud. Eks aeg näita, kas tänavu muruniitjale tööd on.

Poe juures arutasid filosoofid, et müügile on tulemas isekustuvad sigaretid. No kellele neid tarvis on?

Ma saaks asjast aru, kui kasutusele võetaks suitsud, mis ise süttivad. Vaat see oleks hoopis teine tubakas. Alailma on suitsu süütamisega probleeme — kas puhub liialt vali tuul või on tikud märjad.

Suitsumehed oleksid isesüttiva sigareti kindlasti tänulikud. Nii kui pakist pläru tõmbad ja suhu pistad, kohe tuli otsas.

Pealinnas peetakse koerte väljaheiteid pühaks. Iga hunniku juurde torgatakse lipp. Usun, et peagi saadetakse koolilapsed lipuvalvesse. Sellist ettevõtmist tasuks ka teistel järgida.

Võiks veel kindlaks teha koera päritolumaa ja siis hunniku juures lehviks vastava riigi lipp. On teema, mille üle võiks mõttetalguid pidada.



VAATAKS TÕTT

Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu esimees TÕNU PÄÄSUKE: “Juhul kui jaamad peaksid seiskuma või katlad õhku lendama, tagavad ameeriklased ikkagi 15 aastaks töökohad 500 inimesele.”

Postimees, 22. juuli 2000



TÕRRE PÕHJAST

Tuumajaama ühe aasta jäätmeid saab hoida laua all.

RONALD REAGAN



TÕSI TAGA

- Linnavalitsus hakkas koerajunne liputama.

- Untsuläinud nisujahu on nihujahu.

- Julgel mehel pekinälg, aral mehel näkipelg.

- Igal korralikul seal on oma isikukoot.

- Tööjõuturu tulevik — eestlased viskavad varvast, türklased kinnitavad kanda.

ANDRES ÜLVISTE



Naljavõistlus läheb lahti!

Algab ”Naeri” iga-aastane lühinaljavõistlus ”Mida lühem, seda parem”.

Võistlustöid (mitte üle 500 tähemärgi) ootame naljakuu lõpuni. Arvesse lähevad need, mis on toimetusse saabunud hiljemalt 30. aprillil 2010.

Kokkuvõte valmib maikuu jooksul. Parimatele preemiaks Eesti Ajalehtede kirjastuse teoseid omal valikul:

I koht 70 euro, II koht 50 euro, III koht 30 euro väärtuses.

Žüriil on õigus auhindu ümber jagada ja/või mõni välja andmata jätta.

Naljale lisage oma nimi ja aadress.

Nali posti! ”Naljavõistlus”, Maaleht, Narva mnt 11e, 10151 Tallinn või mati.soomre@maaleht.ee.