Töösuhte oluliseks tunnuseks on selle kestus ja püsivus, mistõttu eeldab töölepingu seadus (edaspidi TLS), et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Juhul, kui osapooled sõlmivad siiski tähtajalise lepingu, on see kehtiv vaid juhul, kui see on sõlmitud poolte kokkuleppel ja seaduses sätestatud nõudeid järgides.

Tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavad töö ajutisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, mis on niivõrd tähtsad, et mõjuva põhjuse puudumisel tööandja töötajat tööle ei võtaks (TLS § 9 lg 1). Mõjuvateks põhjusteks võivad olla ajutised tööülesanded, osalemine ajaliselt piiritletud projektis, töö hooajalisus, töömahu ajutine suurenemine, renditöö tegemine, töötaja asendamine jms.

Töölepingu seadus ei anna alust tähtajalise töölepingu sõlmimiseks selle tõttu, et inimesel on tähtajaline elamisluba. Seega saab sõlmida tähtajalise töölepingu välismaalasega ainult tähtajalise iseloomuga töö tegemiseks, eelkõige töömahu ajutisel suurenemisel, hooajatöö tegemiseks või teise töötaja asendamiseks, mitte aga töötaja isikuga seotud asjaoludel.

Tööandjal on Välismaalaste seadusest (edaspidi VMS) tulenev kohustus töölepingu kehtimise ajal kontrollida, kas töötajal on seaduslik alus Eestis töötamiseks. Välismaalaste Eestis töötamise õiguslikud alused on loetletud VMS § 104. Sama seaduse § 300 sätestab vastutuse tööandjale, kes võimaldab Eestis töötada välismaalasel, kes selleks seaduslikku alust ei oma. Kui töötajal vastavat luba ei ole, tuleb tööleping lõpetada.

Seega, juhul kui töötaja elamisluba kaotab kehtivuse töösuhte kestel, saab tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 alusel.