KAART: Vaata, kus on EV100 avasündmuse rahvamatkade etapid
Meie riigi praegune territoorium oli pikki sajandeid jaotatud Eesti- ja Liivimaaks. Aprillis, sada aastat tagasi toimus mitu Eesti tuleviku seisukohast pöördelist sündmust. Pärast Veebruarirevolutsiooni hakkasid eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema Venemaa Ajutiselt Valitsuselt Põhja- Liivimaa eestlastega asustatud alade liitmist Eestimaa kubermanguga ning ühtse autonoomse rahvuskubermangu moodustamist.
Surve avaldamiseks organiseeriti 8. aprillil 1917 Petrogradis ligikaudu 40 000 osalejaga meeleavaldus ja 12. aprillil kinnitaski Ajutine Valitsus määruse, millega seni Liivimaa kubermangu koosseisu kuulunud Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakonnad liideti Eestimaa kubermanguga. Nii tekkis Eesti kontuur, nagu me seda praegu tunneme. Tekkis meie maa.
Tänase suure matkapäevaga endisel Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piiril algab EV100 juubeliperiood.
Vaata kaardilt, kust kulgeb matkapiir ja millised on selle etapid.
Omaaegsele kubermangupiirile saavad minna ainult väikesed, vastavate kogemuste ja eri-ettevalmistusega matkagrupid, sest see ligi 400 km pikkune piiriteekond Peipsist Tõstamaani on raskestiläbitav ja liigub läbi looduskaitsealade, kus pesitsevaid haruldasi linnuliikide ei ole sel perioodil lubatud häirida.
Kõik matkahuvilised saavad aga valida 18 erineva marsruudi vahel, mis toovad nad mööda väiksemaid ja suuremaid teid 9-sse kogunemispaika. Nendeks kohtadeks, kus sel päeval rõõmuga suurt matkajatehulka oodatakse, on Avinurme, Sadala, Päinurme, Oisu, Lelle, Kurgja, Järvakandi, Lõpe ja Tõstamaa. Igaühte neist saabuvad matkajad mööda kaht marsruuti.
Need marsruudid, mis läbivad Eestimaa erinevaid paiku ja maastikke mööda erinevat tüüpi teid asfaldist metsarajani, on ka erineva pikkusega – alates 3-st kuni 23 kilomeetrini. Nii saab kõige lühemat matka teha ka lapsevankriga või ratastoolis, mõnele pikemale marsruudile võib aga minna ka jalgrattaga. On ka üks kanuu-marsruut.
