Kadri Simson: piletita bussisõit on tehtud märksa pikema vaatega kui vaid eelseisvad valimised
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson kirjutab täna Maalehes ilmunud loo "Erisused muudavad bussiliikluse maakonniti nüansirohkeks" vastulauses, et piletita sõit ei ole vaid lühiajaline projekt.
Piletita sõit maakondlikus ühistranspordis on käivitunud ja tänase seisuga saab üheteistkümnes maakonnas piletit soetamata juba liikuda. Loomulikult tekitab selline uuendus küsimusi – iga uus asi võib ju tunduda kummastav – kuid pean vajalikuks lükata ümber Maalehes ilmunud hirmujutu, justkui oleks tegemist lühiajalise projektiga, mis võib kesta vaid valimisteni.
Ei ole saladus, et juba varasemalt doteeris riik maakondlikku ühistransporti suures mahus ehk koguni 2/3 ulatuses. Näiteks 2017. aastal kulus riigil maakondlike bussiliinide dotatsiooniks ligikaudu 21 miljonit eurot. Selleks, et vabastada maakondlikud liinid tänavu 1. juulist piletist, kasvatati maakondlike bussiliinide dotatsioon ligikaudu 35 miljonini. Kuid juba on ka kokku lepitud, et antud tõus ei olnud ühekordne samm ning ühistransporti on raha lisandumas ka muudes liikumisvahendites.
Vaatame viimasel kahel aastal toimunud ühistranspordidotatsioonide kasvu. Ühistranspordi dotatsioon kasvas tänavu võrreldes 2017. aastaga 70 miljonit eurolt ligi 92 miljoni euroni, millest Elronile läks 34,1 maakondlikele bussiliinidele 34,8 ja laeva ning lennuki dotatsiooniks 22,8 miljonit eurot. 2019. aastal kasvab ühistranspordi dotatsioon kokku tänavuselt 92 miljonit eurolt ligi 100 miljoni euroni.
Kui Maalehele oli küsimus, mis saab tasuta liinidest edaspidi, siis tasub vaadata juba kinnitatud riigi eelarvestrateegiat. Seal on selgelt näha, et bussiliinide dotatsioon kasvab 2019. aastal 35 miljonilt 42 miljonile. See vaade ja summa on kindel kuni 2022. aastani ja on mõeldud varasema piletitulu kompenseerimiseks ning liinide tihendamiseks. Siinkohal on ääretult tähtis just eelneva lause teine pool – kui soovime ühistransporti arendada, tuleb tegeleda ka liinidega, mitte vaid piletihinnaga.
Samas tundub, et meediale meeldib kinni jääda vaid piletita sõitu. On arusaadav, et ega soodsam pilet või koguni tasuta sõit ei ole ainus tegur, mis paneks inimesi autost bussi kolima. Maapiirkondades saab määravaks ennekõike see, kuivõrd tihti vajalikud bussid käivad, mis ajal nad sõidavad ja oma osa mängib muidugi ka hind. Tänavu oleme liinide tihendamiseks eraldanud 3,3 miljonit eurot ning vajalikud vahendid on olemas ka tuleval aastal. Aasta algusest tööle asunud ühistranspordikeskused saavad aga hakkama graafikute parendamisega.
Viimasel ajal on ajakirjanduses jäänud mulje, et riik tegeleb vaid maakondliku ühistranspordi ja busside doteerimisega. Samas nagu eelnevalt välja tõin, saab suure dotatsiooni osaliseks ka raudtee ja saarte ühendused. Kinnitan, et ka antud valdkondade dotatsioon on jätkuv – inimesed üle kogu Eestimaa peavad ka edaspidi liikuma saama. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarve 2018. aastal on enam kui 800 miljonit eurot. Dotatsioonidele tehtavad kulutused moodustavad eelarvest 11 protsenti ja bussidotatsioonid omakorda 4 protsenti. Tegemist ei ole kosmiliste summadega, kuid eraldatud vahenditega astutav samm ja kasu maapiirkondade inimestele on suur.
Alles hiljuti kirjutas mulle tänulik inimene Lõuna-Eestist, kes väitis, et tema jaoks tähendab tasuta ühistransport igal kuul mitmekümne euro suurust kokkuhoidu. Kõrgepalgalistele võib tunduda see piskuna, kuid mitte kõik ei mõtle nii. Kinnitan, et piletita maakondlik bussisõit on tehtud märksa pikema vaatega kui vaid eelseisvad valimised.
