„Kolmapäeval olin juba ise Eestist ära, sain Poolas kõne, et on suur kontroll, kohal on tööinspektsioon, migratsiooniamet ja politseinikud tõkestavad väljapääse, et keegi töötajatest ei põgeneks,“ rääkis ta.

Mitmete ametkondade töö tulemusel tehti Repinski sõnul mõned ettekirjutused veterinaararsti poolt, kes soovis edaspidi farmis toimuvast paremat ülevaadet ning samuti tuleb teha muudatusi töölepingute mõnedes punktides.

Juhataja luges kõik kitsed üle

Ida-Virumaa veterinaarkeskuse juhataja Helgi Tepper ütles, et kontrolliti PRIA andmete vastavust lüpsikitsede farmis tegelikkusele. Tema sõnul oli kõik korras, kitsede arv vastas esitatud andmetele.

Selles, et keskuse juhataja isiklikult kitsi käis lugemas, pole Tepperi sõnul midagi ebatavalist ning seda tuleb ikka vahel ette.

Küsimusele, kas kontrolli põhjustas meediasurve, vastas Tepper, et kas just see, aga kontroll võeti ette ja midagi taunimisväärset ei leitud.

„Rõhutan, et meie kontrollisime lüpsikitsede farmi,“ sõnas Tepper. „Teises laudas, kus on talled, me kontrolli ei teostanud. Lüpsikitsede farmis kontrollipäeval midagi silma ei jäänud, kõik oli korras ja kõiki loomi me ka lugemise käigus nägime.“

Mitu kitse Martin Repinski kitsefarmis täpselt on, jääb Tepperi poolt seepärast vastamata, et noorloomi ei loendatud ning nüüd sünnib juba iga päev tallesid juurde. Konkreetsel päeval loeti Tepperi sõnul kokku 432 kitse. "Ütlen selle numbri praegu mälu järgi, kuid kindlasti vastas kitsede hulk PRIA registris olevale loomade arvule," ütles ta.

Samal päeval tegi farmis järelvalvet ka volitatud veterinaararst Juri Logvinjuk, kes tegi kolm ettekirjutust: välistada metsloomade kontakt korjusekonteineriga, loomade haigestumisel tuleb koheselt kutsuda veterinaararst ja kasutada mehhanisme nii, et need ei häiriks loomi.

Selle viimase kohta selgitas Repinski, et nende juures töötas varem traktorist, kes oli sööda jagamisel räpakas ja häiris loomi, nüüd on see töötaja aga lahkunud ja seda probleemi enam ei ole.
„Oleme siiani olnud seisukohal, et väiksemate haigusjuhtumite korral anname loomadele ise abi,“ rääkis Repinski. „Veterinaararsti soov oli, et edaspidi teatataks igast haigestumisest, et loomade seisundi üle oleks senisest täpsem ülevaade.“

Tööinspektsioon jäi vastuses Maalehele napisõnaliseks. Meedianõunik Kristel Abeli sõnul külastas inspektsioon OÜ-d Konju Kitsefarm 1. märtsil.

„Kuna menetlus on algusjärgus, ei saa hetkel asjaolusid täpsustada. Tööinspektsioonil on menetluseks aega 30 tööpäeva. Keerukaks osutunud juhtumite puhul on õigus menetlustähtaega ka pikendada,“ sõnas Abel.

Ebaseaduslikke võõrtöölisi ei leitud

Ka Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Püvi kinnitas, et 1. märtsil viis Ida prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalitus koostöös Tööinspektsiooniga Toila vallas läbi ühisreidi seadusliku aluseta Eestis viibivate või töötavate inimeste avastamiseks ja töötajate registreerimise kohustuse kontrollimiseks.

„Sealhulgas kontrolliti ka Konju Kitsefarm OÜd ning rikkumisi ei tuvastatud,“ ütles Indrek Püvi.

Ta selgitas, et välismaalaste seaduse alusel võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ja kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud PPAs.

„Et välismaalast tööle saada, peab enne tööle asumist tööandja registreerima töötamise PPAs, misjärel töötaja taotleb viisat selle tööandja juures töötamiseks. Tööandja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus,“ sõnas Püvi.

Põhjuseks, miks sellist asja Konju kitsefarmi kontrollima tuldi, peab Martin Repinski enda hiljutist kirja politsei- ja piirivalveametile, kus esitas küsimusi ja tegi avalduse, et soovib edaspidi farmi tuua töölisi Ukrainast.

„Ehk nad arvasid, et keegi seal juba töötab, kuid tegelikult ma ei oska muidugi öelda, miks see kontroll tehti,“ lausus Repinski. „Igal juhul on see hea. Tuldi ootamatult kohale ja veendutigi, et kõik korras.“