Samas peetakse ka soome-ugri külade foorumit ja tähistatakse seto lihavõtteid.

Hoolimata sellest, et igal Eestimaa külal, alevil ja linnal oli võimalus suureks tähelepanuks ja väljakutseks, ei saabunud unikaalse kultuuripealinna tiitli taotlemiseks Eestist ühtegi avaldust.

Küll aga ihkavad tiitlit Ungari linn Zirc, Marimaa küla Šorunža ja Permikomi ringkonna Arhangelskoje küla.

Siiani on soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kandnud Udmurdi küla Bõgõ (2014), Setomaa küla Obinitsa (2015), Ungari küla Iskaszentgyörgy ja Vezprémi linn (2016) ning Karjala küla Vuokkiniemi (2017).

„Kõigil juhtudel aitas soome-ugri kultuuripealinna tiitel tõsta tiitlikandjate tuntust nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt, sh kultuuriturismi arendamise kaudu,” tõdevad konkursi korraldajad soome-ugri noorteühendus MAFUN ja MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskus.

Isikuliselt on kogu kultuuripealinna liikumise taga idee autor Oliver Loode, soome-ugri kultuuripealinna programmibüroo juht.