Kahvatute lehtedega vaarikas
Vastab VÄINO PALLUM
Tõenäoliselt on tegemist vaarikalesta kahjustusega, kuigi lehtedele võivad kollakaid laike tekitada ka mõne toiteelemendi puudus ja viirusnakkus.
Vaarikalest
Vaarikalest (Eriophyes gracilis) on silmale nähtamatu umbes 0,15 mm suurune kahe paari jalgadega ämblikulaadne. Kahjurid imevad mahla lehtede alaküljel. Noortele lehtedele toituma siirduvad nad talvituskohast - vaarika pungasoomuste vahelt mai algul. Ühes pungas võib talvituda kuni 100 lesta. Lehtede vananedes siirduvad nad järjest noorematele lehtedele. Suvel, kui kahjuril on mitu põlvkonda, taime kasv pidurdub.
Pehmele talvele järgneval kuival ja soojal suvel on lesta kahjustus suurem. Samuti siis, kui muld on liiga kuiv ning kasvukoht varjuline. Külm talv hävitab palju lesti.
Mõnikord toitub lehtedel vaarikalesta kõrval veel temast neli korda suurema kasvuga punane kedriklest.
Massiliselt esineb vaarikalesta metsvaarikatel. Neilt ja naaberaedadest kandub ta edasi mesilaste ja lindude vahendusel. Aeda võib kahjur sattuda ka uute vaarikaistikutega.
Tõrjeks korjake esimesed kahjustusilmingutega lehed ära või halvemal juhul lõigake välja varred. Põletage need.
Pritsige vaarikaid enne õienuppude puhkemist Mavrik 2F-iga (3-4 ml/10 l) või Malasiiniga (15 ml/10 l).
Looduslike tõrjevahenditega, nagu NeemAzal T/S (30-50 ml/10 l), Neko, küüslauguleotis ja soolikarohuekstrakt, pritsige alates noorte lehtede ilmumisest vähemalt kolm korda 3-4 päeva tagant. Pärast marjade lõpplikku koristamist on lubatud kasutada tõhusamaid tõrjevahendeid - Karate 5 EC-d või Karate Zeoni (5 ml/10 l).
Vaarika viirusnakkused
Viirusnakkusel (rookloroos ja mosaiik) lisanduvad lehelaba kollastele laikudele veel kollakad leherood, lehtede kimardumine ja kuplumine. Lehed on normaalsest väiksemad, kitsamad, servadest alla kooldunud. Nakkus haarab peagi kogu põõsa ning marjasaak jääb väga kesiseks.
Ainuke tõrjevõimalus seisneb haigete taimede väljajuurimises ja põletamises. Ennetavalt pritsige vaarikaid viirusi levitavate lehetäide-lestade tõrjeks.
Sagedasemad puudushaigused
Vaarikatel on sageli magneesiumi- ja mangaanipuudus. Magneesiumivaeguse puhul on kollakad laigud enamasti vanematel lehtedel roodude vahel, rood ise ning nende lähem ümbrus on aga normaalselt rohelised. Hiljem võivad kollased laigud värvuda punaseks. Puuduse kõrvaldamiseks kastke vaarikaid magneesiumsulfaadi lahusega (15-20 g/10 l).
Mangaanipuudust iseloomustab noorte ja keskmiste lehtede marmorjalt kirjuks muutumine. Lehe pind jääb aga tasaseks - ei kimardu. Puuduse kõrvaldamiseks pritsige hästi peenepiisalist kõrgsurvet kasutades mangaansulfaadi lahusega (3 g/10 l).
