Kaitseväkke võetakse nüüd ka põhihariduseta
2007. aastast on ajateenijatelt nõutud vähemalt põhiharidust. Enne jaanipäeva Riigikogus vastu võetud ning tuleva aasta 1. aprillil jõustuv uus kaitseväeteenistuse seadus taganeb sellest põhimõttest.
“Väga suur hulk noori ei oma eri põhjustel põhiharidust tõendavat paberit,” nentis eelnõu menetlemist juhtinud riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma. “Seeläbi olid nad riigikaitsest vabastatud.”
Koolikorraldust reguleerivate seaduste kohaselt on aga ka kuueklassilise haridusega inimestel võimalus kutseõpingute jätkamiseks. “Ja kuna ka ajateenistus on teatud mõttes elukutsekoolitus, ei näinud me põhjust, miks ei võiks kuue klassiga inimesi sinna võtta,” ütles Raidma. “See annab paljudele võimaluse leida tee hariduse juurde – kas jätkata hariduse omandamist või jääda tegevteenistusse.”
Naised rahvaväkke!
Teine suurem muudatus on ajateenistusse astumise võimaluse loomine naistele. Ehkki ka seni on kaitseväes naisi teeninud, pole selleks siiani olnud korrektset seaduslikku alust. “Meil leidub aga küllaltki palju neide, kes soovivad end kaitseväes proovile panna,” tõdes Raidma.
Uue seaduse kohaselt saavad 18–27aastased vähemalt põhiharidusega naissoost Eesti kodanikud esitada ajateenistusse astumiseks avalduse kaitseressursside ametile.
Lisaks peavad nad esitama kirjaliku taotluse kaitseväekohustuse võtmiseks.
Mõistagi tuleb ka naistel läbida tervisekontroll. Ajateenistusse võtmise otsus tehakse neile teatavaks vähemalt 90 päeva enne teenistuse algust.
Lisaks naistele võivad ka mehed, kes seaduse järgi ei ole kaitseväekohustuslased, endale vabatahtlikult selle kohustuse võtta, samuti taotleda osalemist õppekogunemistel.
Kolmas suurem muutus puudutab mehi, kes õpivad arstiks või meditsiiniõeks või juba töötavad neis ameteis. Nad ei pea enam ajateenistusse minema, küll aga tuleb neil õpingute ajal läbida riigikaitse- ja välimeditsiinikursused.
Uue seaduse kohaselt on reservväelastest põllumeestel senisest suuremad võimalused taotleda õppekogunemistest vabastust. Kaitseringkonna ülem võib isiku, kes tegeleb põllumajandustoodete (välja arvatud kalandus) tootmisega, vabastada 1. aprillist 1. oktoobrini toimuvatest õppekogunemistest.
Vabastuse saamiseks peab põllumees suutma põhjendada, et tal on tõepoolest vaja osaleda põllumajandustöödel ning et õppekogunemine ohustab tema tootmise jätkumist.
Auastmetasu kaob
Kaadrisõjaväelastele on uudiseks senise nn auastmetasu kadumine. Seni oli see tegevsõjaväelase sissetuleku üks osi, mida maksti auastme eest, sõltumata pagunikandja töökohast ja teenistusülesannetest. Auastmetasu kompenseeritakse teiste palgakomponentidega.
Erusõjaväelase mõiste on uues seaduses samuti säilinud, ehkki algses eelnõus seda ei sisaldunud. Nüüdsest nimetatakse eruväelaseks isikut, kes on tegevteenistuses olnud, kuid kellel ei ole enam kaitseväekohustust. Kuid mingeid eriõigusi ega sotsiaalseid garantiisid see mõiste ei sisalda. Ka vanemail kui 61aastastel on võimalus vabatahtlikult oma kaitseväekohustust pikendada.
