"Keskkonnaministeerium on kogu protsessi vältel käitunud nii ebaprofessionaalselt, et tekib tõsine soov küsida: mis teil seal toimub?" ütles Kärt Maran. "Ühtegi eriala asjatundjat ei kaasata komisjoni töösse? Muuseum pannakse olukorda, kus ei teata, kes järgmisel päeval direktorina tööle asub? Minister ei kinnita ilma ühegi arusaadava põhjuseta talle esitatud kandidaati ning määrab ise teise? Ministeeriumi pressiesinadaja väidab avalikkusele, et midagi sellist pole juhtunud, vaatamata sellele, et komisjoni protokollis seisab must-valgelt kirjas ühehäälse valikuna teine nimi? Kõige selle tulemusena on võrdselt ebameeldivas situatsioonis nii muuseumi töötajad kui ametisse määratud uus direktor. Ministeeriumi tasemel ei oleks sellist jama küll oodata osanud."

Eetika ei luba jätkata

Marani sõnul ei luba tema eetilised tõekspidamised tal niimoodi ametisse pandud direktori alluvuses töötada. "Ma ei näe, kuidas saaks tekkida vastastikune usaldus, kui ma arvan, et Heidi Vilu on kohale määratud valedel alustel ning ma ei usu, et ta sobib Eesti Loodusmuuseumi direktoriks."

Marani kinnitusel pole küsimus Heidi Vilu isikus ega ka vastuseisus muutustele. Ta leiab, et muuseumite, ülikoolide jt haridus- ja teadusasutuse juhikohti peaks täitma erialaselt pädevad professionaalid. "Keskmuuseumi direktori ametikoht ei ole selleks, et proovida, kas erialakauge inimene saab hakkama."

Ta lisas,et keskkonnaministeeriumi komisjon on ilmselgelt pidanud vajalikuks arendada eelkõige loodusmuuseumi suhtekorralduslikku poolt. Selleks oleks mõistlik luua vastav töökoht, mitte panna kommunikatsioonijuht keskmuuseumi direktoriks.

Uue direktori esimesel tööpäeval lahkumisavalduse lauale pannud Maran tunnistab, et keskkonnaministeeriumi juhtkonna käitumisel on reaalsed tagajärjed. "Antud juhul kaotab loodusmuuseum peale minu ka geoloogia osakonna juhataja, väga tugeva ja pühendunud doktorikraadiga töötaja."

Teine, kes lahkumisavalduse lauale pani, on muuseumi geoloogia osakonna juhataja noor geoloogiadoktor Rutt Hints, rahvusvaheliselt tuntud teadlane.

"See on kahetsusväärne," tõdeb akadeemik Dimitri Kaljo. "Ta on ainus kraadiga inimene muuseumis."

Kaljo ei taha sel teemal avalikult sõna võtta, kuid kirjas keskkonnaminister Keit Pentusele ütles  kadeemik otse: "Ainuüksi erialakaugetest ametnikest moodustatud valimiskomisjoni on raske lugeda pädevaks."

Haridus- ja teadusministeeriumi juures tegutseva ekspertkomisjoni juhi sõnul on keskkonnaministeeriumi vaade riikliku loodusmuuseumi rollile on olnud ühekülgne, piirdudes eeskätt loodushariduse ja külastajatele suunatud tegevustega.

"Need suunad on küll olulised, kuid nende arendamine ja laiendamine ei tohiks toimuda muuseumi ülejäänud funktsioonide arvelt," rõhutab akadeemik.

"Riigi keskmuuseumil on seadusest tulenev kohustus teiste muuseumite juhendamiseks, mis eeldab kõrgeimat museoloogilist ja erialast kompetentsi. Loodusmuuseumi kogud kuuluvad erialapõhiste rahvuskollektsioonide koosseisu, mille säilimine ja kättesaadavus on riiklikult prioriteetne ülesanne. Kuna rahvuskollektsioonide ühiseid tegevusi koordineerib haridus- ja teadusministeeriumi teaduskollektsioonide ekspertnõukogu, siis on meil otsene põhjus Eesti Loodusmuuseumi kollektsioonide edasise käekäigu pärast muret tunda."

"Ta on tegelenud üksnes mulli tekitamisega," tunnistab geoloogiadoktor Rutt Hints. "Nüüd tahab, et talle hakatakse visiooni ette söötma."