Kalade toidulauda ohustavad kammloomad on jõudnud Tallinna lahte
"Viimased praeguseks hetkeks analüüsitud prooviandmed on aprillikuu kohta ja näitavad, et vähemalt Tallinna lahes oli kammlooma esinemistihedus juba varasemaga võrreldes tunduvalt suurem, ulatudes mitmesaja loomani kuupmeetri kohta," ütles Eesti vetes kammloomade uurimisega seotud Tartu ülikooli mereinstituudi teadur Arno Põllumäe Eesti Päevalehele.
"Soome lahe idaosast Narva-Jõesuu, Sillamäe ja Purtse jaamadest me neid seni veel leidnud ei ole," lisas ta.
Põllumäe kinnitusel pole kammloomavastsed veel ühelegi mereelukale ega ka inimestele ohtlikud. "Nad pole veel lihtsalt piisavalt suured, et ise kiskjatena käituda. Praegu on nad osa planktonist, millest teised toituvad," tähendas ta, nentides samas, et sõltuvalt veetemperatuurist võivad kammloomad vaid paari nädalaga suguküpseks saada ja paljunema hakata.
Võimalikest kammloomadega seotud ohtudest ja mõjudest ei oska teadlased veel täpsemalt rääkida, kuna vastavad uuringud alles käivad. Siiski on vahepeal välja tulnud tõsiasi, et Ameerika vetest pärit Mnemiopsised on võimelised meie vetes edukalt talvesid üle elama.
Väga noori kammloomaisendeid, kes on kõigest millimeetrise või veelgi väiksema läbimõõdu tõttu vaid mikroskoobi all nähtavad, on Eesti vetest leitud alates eelmise aasta juunist. Palja silmaga nähtavaid - kuni kanamunasuurusi - täiskasvanud kammloomi pole Eesti vetest seni veel leitud.
Kammloomad sattusid Läänemerre ilmselt laevade ballastvetega. Liik toitub kalamaimudest, -marjast, planktonist ja väiksematest mereloomadest. Võõrliigile sobib Läänemere elu ja teadlased kardavad, et nad võivad mõne aastaga kohalike kalade toidulaua tühjaks süüa.
