Kõige rohkem tehti tehinguid maatulundusmaaga ehk siis hoonestamata maaga - võib eeldada, et valdavalt põllu- ja metsamaaga. Kusjuures uuringust selgub ka, et 4094 juhul soetas Eestis kinnisvara välismaalasest eraisik. Kokku läks sel moel välismaalastest eraisikute valdusse 776 hektarit maad. Samas välismaalased müüsid ära 2298 hektarit.

Keskmiseks ostu-müügitehingu hinnaks kujunes eelmisel aastal 60 210 eurot, keskmine hind on viimase viie aasta jooksul pidevalt umbes tuhande euro võrra kerkinud.

Kogu statistika on toodud ära nii Eesti kohta tervikuna kui ka maakondade ja suuremate linnade lõikes. Näiteks selgub, et eelmise aasta kõige kõrgema hinnana hoonestamata elamumaa tehing – 1012 €/m2 – toimus Tallinnas, kalleim mullu müüdud elukondlik kinnisvara asub samuti Tallinnas ja selle müügihinnaks oli 3,25 miljonit eurot. Kalleim korter müüdi Tallinna kesklinnas (vanalinnas) hinnaga 8814 €/m2. Nõutud piirkond näib pealinnas olevat ka Tatari tänava kant, kus kõrgeim hind oli 6665 €/m2.

Rohkem kui kümne hektari suuruse maatulundusmaa keskmine hind kujunes kõige kõrgemaks Valgamaal, ilmselt mõne üksiku suure metsamaatehingu tõttu (Hummuli vallas oli keskmine hind lausa 4057 €/ha) – 2805 €/ha, teisel kohal oli Võrumaa, tõenäoliselt samuti eelkõige metsamaatehingute toel – 2734 €/ha.

Haritava maa kõrgeim hind maksti Viljandimaal Suure-Jaani vallas – 6649 €/ha, järgnesid Jõgevamaa 6620 €/ha ja Tartumaa 6163 €/ha. Kalleim metsamaatükk (koos kasvava metsaga) müüdi Võru maakonna Võru vallas hinnaga 14 507 €/ha, väärt mets kasvab ka Põlvamaal, kus kalleim tehing vormistati Kanepi vallas hinnaga 13 857 €/ha.

Maa-ameti kinnisvaraturu uuringuga saab detailselt tutvuda aadressil www.maaamet.ee/kinnisvara.