Kanepit ähvardavad erakorralised valimised

 (11)
                     
Maaleht
Kanepit ähvardavad erakorralised valimised
Praegune Kanepi vallavanem Urmas Hallap ei tea, kas tal edaspidi enam iga päev vallamajja asja on − uus volikogu võib ju temagi välja vahetada.
Foto: Raivo Tasso

2500 elanikuga Kanepi vallas Põlvamaal tuleb 1. aprillil kokku asendusliikmetest koosnev vallavolikogu, aga võib-olla ei suuda seegi samm erakorralisi valimisi ära hoida.

Riigikohus tunnistas Kanepi vallavolikogu tegutsemisvõimetuks, kuna see ei kinnitanud pärast eelmisele vallavanemale umbusaldamise avaldamist nelja kuu jooksul ametisse uue vallavalitsuse liikmeid.

Nii lõppesid juba 18. septembrist kõigi vallavolikogu liikmete volitused.

“Ma oleks pidanud esitama vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks nelja kuu jooksul, aga mul jäi see kahe silma vahele, samuti volikogul,” tunnistab möödalaskmist Kanepi vallavanem Urmas Hallap.

Nüüd on segadust Kanepis palju. “Tegutsemisvõimetu” volikogu on võtnud vastu omajagu otsuseid, mis osutuvad nüüd õigustühiseks. Sealhulgas tänavuse aasta valla eelarve.

“Ega ma ole selleski kindel, kas uus volikogu mindki ametisse jätab, teadmatus on suur,” arutleb vallavanem.

Õiguse saamise pikk tee

Kanepi valla elu kulges paarkümmend aastat kauaaegse vallavanema Aivar Lutsu juhtimisel. Viimatistel valimistel kogus ta 421 häält, peaaegu pool Keskerakonna nimekirjale antud häältest.

Oma tuules aitas ta 13-liikmelisse volikokku tuua KE nimekirjast üheksa inimest.

Paraku hüppasid mõned hiljem alt ära ja läinud aasta 17. mail avaldasid seitse volinikku talle umbusaldust. Sel juhul peab vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (KOKS) tagasi astuma ka kogu valitsus.

Kuigi pärast umbusalduse avaldamist jäid eelmise valitsuse volitused kehtima, siis seda vaid uuele valitsusele volituste andmiseni. Nii tekkiski volikogul kohustus kinnitada ametisse uued valitsuse liikmed.

Seadus näeb tähtajaks neli kuud umbusalduse avaldamise päevast arvates, vastasel juhul toob see kaasa volikogu tegutsemisvõimetuse. Just nii Kanepis juhtuski.

Pööre alles Riigikohtus

24. jaanuaril esitasid kuus Kanepi vallavolikogu liiget − Aavo Maat, Meinhard Aljes, Ainar Põder, Arno Kakk, Avo Kruusla ja Aivar Luts − Kanepi valla valimiskomisjonile avalduse.

Avalduse sisu oli selles, et kuna nelja kuuga ei kinnitanud volikogu vallavalitsuse liikmeid, on volikogu muutunud tegutsemisvõimetuks ning määrata tuleb asendusliikmed.

“Tuvastasime jaanuari lõpus seaduserikkumise ja juhtisime sellele valla valimiskomisjoni tähelepanu ning nõudsime seaduse täitmist,” selgitab Luts.

Valla valimiskomisjon jättis kuue voliniku avalduse rahuldamata.

Küll aga kutsusid omaaegsed Lutsu umbusaldajad 30. jaanuaril kiirelt kokku volikogu erakorralise istungi ning kinnitasid seni kinnitamata olnud vallavalitsuse liikmed.

Õigust ei saadud ei maakonna ega ka vabariigi valimiskomisjonilt. Pöörde asjade käiku tõi pöördumine Riigikohtusse.

12. märtsil avaldas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium seisukoha, kus märkis, et kaebajad ei olnud valla valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamise ajal enam vallavolikogu liikmed.

KOKSi järgi olid nende volitused enne tähtaega automaatselt lõppenud – eks ikka volikogu tegutsemisvõimetuks muutumise pärast.

21. märtsil võttis vabariigi valimiskomisjon vastu otsuse järelevalve teostamiseks Kanepi valla valimiskomisjoni tegevuse üle, et volikogu asendusliikmete määramine ja esimene istung toimuks seaduspäraselt ja tähtajaliselt.

Volikogu senine esimees Vahur Tohver kinnitab aga jätkuvalt, et tegu oli näpuveaga. Kui nad olnuks sellest teadlikud, võtnuks vallavalitsuse ametisse kinnitamine vaid paar minutit.

“Vastaspool kasutas ära meie näpukat ja ootas vaid hetke, et umbusaldajatele ära teha ja võimule tagasi tulla,” usub Tohver.

“Me ei tahtnud rohkemat, kui et seadustest kinni peetaks. Kui sellest jaanuaris teada saime, alles siis hakkas ratas veerema,” lükkab Arno Kakk, üks kuuest õiguse eest sõdinust, Tohvri väite ümber.

Kas uued valimised?

Aivar Lutsu sõnul on neile, kes nad vaid seaduste täitmist nõudsid, nüüd hakatud näpuga näitama ja pahandama.

“Aga kuhu me nõnda välja jõuaks, kui täna vilistame ühele, homme teisele seadusele? Kahju oleks ju palju suurem olnud, kui see alles sügisel enne valimisi oleks välja tulnud,” leiab ta.

Endine volikogu juht Tohver ja endine vallajuht Luts ei tea, mis saab tegutsemisvõimetu volikogu vastu võetud eelarvest.

Juhul kui see tõesti õigustühiseks osutub, võivad terendada ennetähtaegsed volikogu valimised, kuna eelarve vastuvõtmise viimane päev on seaduse kohaselt 31. märts, tegutsemisvõimeline volikogu tuleb aga kokku alles 1. aprillil.



VÕIMUTU VÕIM

Tegutsemis-võimetuks muutunud volikogud*

- 1. aprillil 2012 muutus tegutsemisvõimetuks Vaivara vallavolikogu Ida-Virumaal, kuna ei
suutnud õigeaegselt eelarvet vastu võtta.

- 2001. aastal muutus tegutsemisvõimetuks Paldiski linnavolikogu Harjumaal, kuna ei võtnud tähtaegselt eelarvet vastu.

Allikas: Riigikogu kantselei valimiste osakond

*Nimekiri pole täielik

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (11)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Mus
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Musting.
Eesti piimatöötlussektori ülevaatest selgub, et tööstused teenisid vaatamata Vene sanktsioonidele
2014. aastal 392,9 miljonit eurot müügitulu ning kasum suurenes üle 70 protsendi.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK tänavukevadine metsakülv Kirde regioonis. Sama tööd tehakse teenustööna ka erametsaomanikele. Rahaliselt on metsa külvamine istutamisest üldiselt odavam, kuid metsa kasvamahakkamist tuleb muidugi kauem oodata.
Keskkonnaministeeriumi asekantsel Marku Lamp on seda meelt, et ka tuleviks saavad meil olema kaitsealused metsad, sellised, kus inimene looduse arengusse üldse ei sekku, aga ka sellised metsad, kus inimene on juba kord sekkunud ning kus mets vajab seda inimesepoolset sekkumist ka edaspidi.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
Valutavad ning pundunud veenilaiendid võivad anda märku sellest, et organismi laastab mõni tõsisem tervisehäire.
Ühistu aitab taimed metsa tuua
17. aprill 2015 13:37
23-01-2012-Tarmo-Lees-002
Tarmo Lees peab ühistute rolli metsataimede ühishangete korraldamisel väga oluliseks. Ta on seda meelt, et tulevikus peaksime uuenduses kasutama ainult Eestimaal kasvatatud metsataimi.
Metsataimede ühishangetes osalevate ühistute esindajana märkis Tarmo Lees Keskühistust Eramets tänasel metsauuenduskongressil, et metsaühistute aktiivsema tegevuse alguseks sh. ka taimede ühisel omandamisel võib lugeda aastat 2009.