Kanepit ähvardavad erakorralised valimised

 (11)
                     
Maaleht
Kanepit ähvardavad erakorralised valimised
Praegune Kanepi vallavanem Urmas Hallap ei tea, kas tal edaspidi enam iga päev vallamajja asja on − uus volikogu võib ju temagi välja vahetada.
Foto: Raivo Tasso

2500 elanikuga Kanepi vallas Põlvamaal tuleb 1. aprillil kokku asendusliikmetest koosnev vallavolikogu, aga võib-olla ei suuda seegi samm erakorralisi valimisi ära hoida.

Riigikohus tunnistas Kanepi vallavolikogu tegutsemisvõimetuks, kuna see ei kinnitanud pärast eelmisele vallavanemale umbusaldamise avaldamist nelja kuu jooksul ametisse uue vallavalitsuse liikmeid.

Nii lõppesid juba 18. septembrist kõigi vallavolikogu liikmete volitused.

“Ma oleks pidanud esitama vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks nelja kuu jooksul, aga mul jäi see kahe silma vahele, samuti volikogul,” tunnistab möödalaskmist Kanepi vallavanem Urmas Hallap.

Nüüd on segadust Kanepis palju. “Tegutsemisvõimetu” volikogu on võtnud vastu omajagu otsuseid, mis osutuvad nüüd õigustühiseks. Sealhulgas tänavuse aasta valla eelarve.

“Ega ma ole selleski kindel, kas uus volikogu mindki ametisse jätab, teadmatus on suur,” arutleb vallavanem.

Õiguse saamise pikk tee

Kanepi valla elu kulges paarkümmend aastat kauaaegse vallavanema Aivar Lutsu juhtimisel. Viimatistel valimistel kogus ta 421 häält, peaaegu pool Keskerakonna nimekirjale antud häältest.

Oma tuules aitas ta 13-liikmelisse volikokku tuua KE nimekirjast üheksa inimest.

Paraku hüppasid mõned hiljem alt ära ja läinud aasta 17. mail avaldasid seitse volinikku talle umbusaldust. Sel juhul peab vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (KOKS) tagasi astuma ka kogu valitsus.

Kuigi pärast umbusalduse avaldamist jäid eelmise valitsuse volitused kehtima, siis seda vaid uuele valitsusele volituste andmiseni. Nii tekkiski volikogul kohustus kinnitada ametisse uued valitsuse liikmed.

Seadus näeb tähtajaks neli kuud umbusalduse avaldamise päevast arvates, vastasel juhul toob see kaasa volikogu tegutsemisvõimetuse. Just nii Kanepis juhtuski.

Pööre alles Riigikohtus

24. jaanuaril esitasid kuus Kanepi vallavolikogu liiget − Aavo Maat, Meinhard Aljes, Ainar Põder, Arno Kakk, Avo Kruusla ja Aivar Luts − Kanepi valla valimiskomisjonile avalduse.

Avalduse sisu oli selles, et kuna nelja kuuga ei kinnitanud volikogu vallavalitsuse liikmeid, on volikogu muutunud tegutsemisvõimetuks ning määrata tuleb asendusliikmed.

“Tuvastasime jaanuari lõpus seaduserikkumise ja juhtisime sellele valla valimiskomisjoni tähelepanu ning nõudsime seaduse täitmist,” selgitab Luts.

Valla valimiskomisjon jättis kuue voliniku avalduse rahuldamata.

Küll aga kutsusid omaaegsed Lutsu umbusaldajad 30. jaanuaril kiirelt kokku volikogu erakorralise istungi ning kinnitasid seni kinnitamata olnud vallavalitsuse liikmed.

Õigust ei saadud ei maakonna ega ka vabariigi valimiskomisjonilt. Pöörde asjade käiku tõi pöördumine Riigikohtusse.

12. märtsil avaldas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium seisukoha, kus märkis, et kaebajad ei olnud valla valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamise ajal enam vallavolikogu liikmed.

KOKSi järgi olid nende volitused enne tähtaega automaatselt lõppenud – eks ikka volikogu tegutsemisvõimetuks muutumise pärast.

21. märtsil võttis vabariigi valimiskomisjon vastu otsuse järelevalve teostamiseks Kanepi valla valimiskomisjoni tegevuse üle, et volikogu asendusliikmete määramine ja esimene istung toimuks seaduspäraselt ja tähtajaliselt.

Volikogu senine esimees Vahur Tohver kinnitab aga jätkuvalt, et tegu oli näpuveaga. Kui nad olnuks sellest teadlikud, võtnuks vallavalitsuse ametisse kinnitamine vaid paar minutit.

“Vastaspool kasutas ära meie näpukat ja ootas vaid hetke, et umbusaldajatele ära teha ja võimule tagasi tulla,” usub Tohver.

“Me ei tahtnud rohkemat, kui et seadustest kinni peetaks. Kui sellest jaanuaris teada saime, alles siis hakkas ratas veerema,” lükkab Arno Kakk, üks kuuest õiguse eest sõdinust, Tohvri väite ümber.

Kas uued valimised?

Aivar Lutsu sõnul on neile, kes nad vaid seaduste täitmist nõudsid, nüüd hakatud näpuga näitama ja pahandama.

“Aga kuhu me nõnda välja jõuaks, kui täna vilistame ühele, homme teisele seadusele? Kahju oleks ju palju suurem olnud, kui see alles sügisel enne valimisi oleks välja tulnud,” leiab ta.

Endine volikogu juht Tohver ja endine vallajuht Luts ei tea, mis saab tegutsemisvõimetu volikogu vastu võetud eelarvest.

Juhul kui see tõesti õigustühiseks osutub, võivad terendada ennetähtaegsed volikogu valimised, kuna eelarve vastuvõtmise viimane päev on seaduse kohaselt 31. märts, tegutsemisvõimeline volikogu tuleb aga kokku alles 1. aprillil.



VÕIMUTU VÕIM

Tegutsemis-võimetuks muutunud volikogud*

- 1. aprillil 2012 muutus tegutsemisvõimetuks Vaivara vallavolikogu Ida-Virumaal, kuna ei
suutnud õigeaegselt eelarvet vastu võtta.

- 2001. aastal muutus tegutsemisvõimetuks Paldiski linnavolikogu Harjumaal, kuna ei võtnud tähtaegselt eelarvet vastu.

Allikas: Riigikogu kantselei valimiste osakond

*Nimekiri pole täielik

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Riigikogu jagas raha ka kirikute katustele
Mustvee Püha Nikolause kirikus käivad juba hoogsalt remonditööd. Kirik saab Riigikogu otsuse põhjal 5000 eurot.
Riigikogu fraktsioonide poolt riigieelarvesse kirjutatud nn katuseraha anti tänavu lisaks koolidele ja teatritele usinalt ka kirikutele.
Pikad pühad jõulutähega
18. detsember 2014 05:15
Pikad pühad jõulutähega
Ehk tooks traditsioonilise punase jõulutähe asemel koju hoopis valge või kreemika? Muide, pimedal ajal on heleda ladvaga jõululillest märksa rohkem rõõmu, sest “tähed” paistavad hämaruses paremini välja. Pildil on sort ‘Pearl’ seeriast Christmas Feelings, mida kasvatab ka näiteks Nurmiko.
Tuhandeid kodusid ehivad praegu jõulutähed. Nüüd tasub jälle meelde tuletada, kuidas nende eest hoolt kanda, et ilu ei jääks üürikeseks.
Jõulumeeleolu vürtspähklitega
18. detsember 2014 05:15
Jõulumeeleolu vürtspähklitega
Soojendav kingitus on sobilik advendiajal külakostiks kaasa võtta.
Kes poleks jalutanud mõnel jõuluturul ning ühtäkki tundnud magusat karamellist lõhna.
Lapsepõlv ja kukekommid käivad käsikäes
Valage suhkur kastrulisse ning sulatage. Jälgige, et see sulaks ühtlaselt. Kommide valmistamiseks sobib, kui segu on ühtlaselt voolav ning tumeda merevaigu karva. Eemaldage pott enne, kui hakkab tulema sinakat tossu, sest siis olete karamelli üle kõrvetanud ning sellel võib olla mõrkjas maitse. Arvestage, et pott on kuum ning isegi mõni sekund pärast pliidilt ära tõstmist jätkab suhkur podisemist.
Nii kui uks vanemate selja taga kinni vajus, otsisime poti välja ning panime tulele. Vahel tulid kommid välja, teinekord oli köök sinist suitsu täis ja kommidest võis suu puhtaks pühkida.
Valame küünlaid
18. detsember 2014 05:15
Valame küünlaid
Omanäolise küünla saab apelsinikoorest. Lõigake apelsin pooleks, uuristage viljaliha ettevaatlikult välja. Pange keskele taht ning valage seejärel sisse vaha.
Jõulukuu on märkamatult üle poole jõudnud ning ka küünlapakk kahanenud.
Lõhnav loorber toiduks ja raviks
18. detsember 2014 05:15
Lõhnav loorber toiduks ja raviks
Igihaljas loorber võib kasvada 4–10 meetri kõrguseks ja oma päritolumaadel moodustada väikesi salusid.
Mütoloogia järgi oli loorberipuu pühendatud muusika ja luule kaitsejumalusele Apollonile.
Mida pühade ajal telerist näha saab?
Saates “Tuled akendes” on Vahur Kersna külas magusameister Vello Koomal.
ERR
Pühade eel, 22. detsembri õhtul näitab ETV Indrek Treufeldti intervjuud president Toomas Hendrik Ilvesega.
Antiaine ennustaja Paul Dirac tahtis Nobelist keelduda
Kuulsad teadlased Solvay füüsikakonverentsil 1927. Esireas vasakult teine Max Planck, kolmas Marie Curie, viies Albert Einstein. Teises reas vasakult viies Paul Dirac, paremalt esimene Niels Bohr. Kolmandas reas paremalt kolmas Werner Heisenberg, neljas Wolfgang Pauli.
Maalehe teadmisveerg “Tuna & täna” vaatleb Nobeli auhinna laureaate.
Aili ja Toomas Vindi katedraal Vabaduse platsil
Toomas Vindi õlimaalid Tallinna Kunstihoones: “Hämming ja kimbatus”, “Valguse algus”, “Diivan männisalus”, “Linnapark”, “Paviljon nr 7” ja “Saabumine parki”.
Kunstiperspektiivis tundub see abielupaar – Aili ja Toomas Vint – lahutamatu. Ometi tekkis neil eriarvamusi ühise näitusega, nii et Tallinna Kunstihoone on seetõttu ”saetud” pooleks.