Kangastelgedest sai koolis hitt

 (1)
                     
Maaleht
Kangastelgedest sai koolis hitt
Krit Lossmann (vasakul), Mari-Liis Mehikas, Epp Kevvai, Hedi-Kai Ridala ja Selma Peensalu tunnevad end uue elu saanud kangastelgede vahel koduselt.
Foto: Sven Arbet

Ardu põhikool võib ette näidata ruumi kangastelgedega, kus ei möödu ühtegi vahetundi, ilma et seal keegi oma vaiba kallal ei nokitseks või teiste omi ei vaataks.

Ardu kooli seitsmenda klassi tüdruk Mari-Liis Mehikas lõikas koos õega nädal aega kaltsust ribasid, nii et käärid punased.

Järgmised kaks nädalat läksid selleks, et ribad kooli kangastelgedel vaibaks kududa – ikka natuke käsitöötundide ajal ja natuke vahetunnis. Ja natuke ka pärast tunde.

Kokku on Mari-Liis kooli telgedel kudunud kolm korralikku vaipa.

Kangastelgede ruum on avatud kogu aeg. Kel mahti, käib vahetunnis pooleli jäänud tööd jätkamas või nokitseb midagi muud teha.

Neile, kel buss väga vara koolimaja juurde jõuab, meeldib samuti hubases käsitööd täis ruumis istuda.

Lapsed juba oskavad

Osadel päevadel tuleb kohale ka teljed üles seada aidanud Selma Peensalu, kes annab tegijatele nõu ja aitab edasi, kui mõni asi on takerdunud.

Lapsed on telgede ja tädi Selma ümber nagu mesilased, isegi poisid tahavad kätt proovida. Ja koovadki oma proovitriibud ära.

“Tädi Selma on meie raudvara, teda me kanname kätel,” ohkab kooli kauaaegne käsitööõpetaja Epp Kevvai südamest.

Tädi Selma muheleb.

“Vanemad inimesed peavad oskusi ja kogemusi edasi andma noortele, kuidas nad muidu õpivad,” arvab ta. Kudumine on talle südamelähedane. Aastaid töötas naine Sindis kangruna ning Ardusse kolis alles pensionipõlves.

Võimalus lastele vanu töövõtteid näidata on tema väitel suur väärtus. Seda enam et vaid vähesed lapsed on väljaspool kooli üldse kangastelgi lähedalt näinud.

Ka Maalehele oma oskusi näidanud kolmest neiust polnud keegi varem kangastelgedega kokku puutunud. Oma peres on nad ainsad, kel kudumisoskus selge.

“Meie koolis meeldib see ikka enamikule,” ütleb kaheksanda klassi tüdruk Krit Lossmann. Tema ja ta klassiõde Hedi-Kai Ridala on mõlemad kudunud kaks vaipa.

Tüdrukute meelest on see üsna kerge, ning kui asi kord juba selge, siis naljalt enam ei unune. Ainult natuke püsivust peab olema.

Kõige esimese vaiba kudus kool ühiselt, iga osaline tegi paar triipu oma valitud värvide ja materjaliga. Direktor Tiiu Lõoke muretses esialgu, et mis sellest välja tuleb, võib-olla saab vaip väga tume ja sünge. Ise kasutas ta kooli värve – kollast ja punast.

“Ja nagu näete, kogu vaip on rõõmsavärviline,” näitab ta uhkusega nüüd fuajees rippuvat tööd. Iga triibu juures on ka tegija nimi.

Direktori kinnitusel on kangasteljepisik suure kiirusega levinud. Ennem tuleb lapsi tagasi hoida, kui et sundida.

Teljed tulid lausa ise

“Üks esimese klassi tüdruk hakkas lausa nutma, kui selgus, et ta on telgede taga istumiseks veel nii väike, et jalad ei ulatu tallalaudadeni!”

Ent kuidas Ardu kool üldse sellise kangastelgede klassi on saanud?

Millegipärast projekteeriti Ardu põhikooli hoonesse omal ajal baariruum koos sisustusega – baarilett, toolid. Täisvärk.

Direktor Lõoke kehitab sellise asja peale õlgu. Paljugi mis kolhoosiajal välja mõeldi!

Pikerguse ja veidra mööbliga ruumiga polnud siiski suurt midagi peale hakata seni, kuni kahe aasta eest pakuti koolile kangastelgi.

Direktori meelest oli see suurepärane mõte. Teljed võeti tänuga vastu ning käsitöömeistrid paluti nõu ja jõuga appi.

Asi läks käima nii hästi, et praeguseks on olemas kolmed suured ja ühed väikesed teljed.

“Direktor on meil teoinimene. Kui midagi ära teha, siis ikka kiiresti ja hooga,” ütleb Epp Kevvai. Tema meelest on kangastelgede klass üks ütlemata suur väärtus ja teeb õpilaste elu kõvasti rikkamaks. “Lastel on siin kogu aeg tegemist. Nad ei lahuta lihtsalt meelt, siit võetakse ikkagi korralikud vaibad maha, mis lähevad kingituseks ja ka müügiks,” toob ta välja.

Ardu kooli lastel ei ole ka muret taipamisega, mis on lõimelõng või mis koelõng, kõik siinsamas silma ees. Ka oskavad nad juba märgata, millise hinna ja kvaliteediga sellised vaibad mujal müügis on. Siit tuleb ka oskus hinnata käsitöö tegelikku väärtust.

Kust käima pannakse?

Tädi Selma meelest on laste huvi väga vahva.

“Poisid olid ka väga toredad. Nemad olid eriti siis ninapidi juures, kui telgede ülespanek oli, muudkui uurisid, et kuidas see masin siis lõpuks ikka käima pannakse,” muheleb ta.

Laste õpetamise kõrvalt jõuab tädi Selma ka ise üht-teist ära teha – praegu on käsil kate õpetajatetoa nurgadiivani tarbeks.

Uue diivani jaoks pole koolil raha, nii peab uus kate mööblitüki värskendamisega toime tulema. Ja miks ei võikski see tulla kooli kangastelgede klassist.

“Taaskasutuse musternäide,” kinnitab Kevvai. “Kõik see, mis praegu ilusa käsitööna kodusid ehtima läheb, oleks ju muidu kaltsuna prügikotis. Lapsed saavad hea kogemuse, kuidas riietele uus elu anda ning samuti õpivad valima ja sobitama värve.”

Lisaks on käsitööõpetaja meelest ülimalt oluline, et lapsed ise tahavad teha, katsetada ja proovida. “See on omanäoline ja isikupärane, annab julgust millegi uuega alustada,” loetleb Kevvai. “Mina usun, et need lapsed, kellel on selline kangastelgedel töötamise kogemus, on palju rikkamad kui need, kel seda võimalust pole!”

Tüdrukud, omakootud vaibad kaenlas, muudkui noogutavad õpetaja jutu peale. Rikas olla on tore!

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Loome jõulumeeleolu vürtspähklitegaüü
Soojendav kingitus on sobilik advendiajal külakostiks kaasa võtta.
Kes poleks jalutanud mõnel jõuluturul ning ühtäkki tundnud magusat karamellist lõhna.
Riigikogu jagas raha ka kirikute katustele
Mustvee Püha Nikolause kirikus käivad juba hoogsalt remonditööd. Kirik saab Riigikogu otsuse põhjal 5000 eurot.
Riigikogu fraktsioonide poolt riigieelarvesse kirjutatud nn katuseraha anti tänavu lisaks koolidele ja teatritele usinalt ka kirikutele.
Pikad pühad jõulutähega
18. detsember 2014 05:15
Pikad pühad jõulutähega
Ehk tooks traditsioonilise punase jõulutähe asemel koju hoopis valge või kreemika? Muide, pimedal ajal on heleda ladvaga jõululillest märksa rohkem rõõmu, sest “tähed” paistavad hämaruses paremini välja. Pildil on sort ‘Pearl’ seeriast Christmas Feelings, mida kasvatab ka näiteks Nurmiko.
Tuhandeid kodusid ehivad praegu jõulutähed. Nüüd tasub jälle meelde tuletada, kuidas nende eest hoolt kanda, et ilu ei jääks üürikeseks.
Lapsepõlv ja kukekommid käivad käsikäes
Valage suhkur kastrulisse ning sulatage. Jälgige, et see sulaks ühtlaselt. Kommide valmistamiseks sobib, kui segu on ühtlaselt voolav ning tumeda merevaigu karva. Eemaldage pott enne, kui hakkab tulema sinakat tossu, sest siis olete karamelli üle kõrvetanud ning sellel võib olla mõrkjas maitse. Arvestage, et pott on kuum ning isegi mõni sekund pärast pliidilt ära tõstmist jätkab suhkur podisemist.
Nii kui uks vanemate selja taga kinni vajus, otsisime poti välja ning panime tulele. Vahel tulid kommid välja, teinekord oli köök sinist suitsu täis ja kommidest võis suu puhtaks pühkida.
Valame küünlaid
18. detsember 2014 05:15
Valame küünlaid
Omanäolise küünla saab apelsinikoorest. Lõigake apelsin pooleks, uuristage viljaliha ettevaatlikult välja. Pange keskele taht ning valage seejärel sisse vaha.
Jõulukuu on märkamatult üle poole jõudnud ning ka küünlapakk kahanenud.
Lõhnav loorber toiduks ja raviks
18. detsember 2014 05:15
Lõhnav loorber toiduks ja raviks
Igihaljas loorber võib kasvada 4–10 meetri kõrguseks ja oma päritolumaadel moodustada väikesi salusid.
Mütoloogia järgi oli loorberipuu pühendatud muusika ja luule kaitsejumalusele Apollonile.
Mida pühade ajal telerist näha saab?
Saates “Tuled akendes” on Vahur Kersna külas magusameister Vello Koomal.
ERR
Pühade eel, 22. detsembri õhtul näitab ETV Indrek Treufeldti intervjuud president Toomas Hendrik Ilvesega.
Antiaine ennustaja Paul Dirac tahtis Nobelist keelduda
Kuulsad teadlased Solvay füüsikakonverentsil 1927. Esireas vasakult teine Max Planck, kolmas Marie Curie, viies Albert Einstein. Teises reas vasakult viies Paul Dirac, paremalt esimene Niels Bohr. Kolmandas reas paremalt kolmas Werner Heisenberg, neljas Wolfgang Pauli.
Maalehe teadmisveerg “Tuna & täna” vaatleb Nobeli auhinna laureaate.
Aili ja Toomas Vindi katedraal Vabaduse platsil
Toomas Vindi õlimaalid Tallinna Kunstihoones: “Hämming ja kimbatus”, “Valguse algus”, “Diivan männisalus”, “Linnapark”, “Paviljon nr 7” ja “Saabumine parki”.
Kunstiperspektiivis tundub see abielupaar – Aili ja Toomas Vint – lahutamatu. Ometi tekkis neil eriarvamusi ühise näitusega, nii et Tallinna Kunstihoone on seetõttu ”saetud” pooleks.