Kärgperede puhul soovitab notar teha varakult testament

 (6)

Kärgperede puhul soovitab notar teha varakult testament
Foto: Sven Arbet

„Ligi kolmandik Eesti elanikest ei tea, kes on nende pärijad või ei ole sellele üldse mõelnud,” teatas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets, soovitades pärimisasjad juba varakult läbi mõelda.

„Igal aastal on umbes 15 000 surmajuhtumit ja umbes 10 000 pärimisasja jõuab notariteni,” teatas Notarite koja esimees Tarvo Puri. Paraku pole paljud inimesed üldse sellele mõelnudki, et kellele jääb nende maine vara (aga ka võlad).

Pereinimestega on asi lihtsam – pärijateks on hetkel ametlik abikaasa (eksabikaasad ei päri midagi), samuti lapsed. Keerulisem on üksikutel inimestel, et kellele vara pärandada.

Täna värsket pärimisteemalist uuringut tutvustades tõi Kati Voomets esile, et lähedastele pärandatakse nii vara kui võlad. Küsitleti üle 30- aastaseid inimesi ja teadmatus oma vara või võlgade pärandamise osas on kõige suurem just nooremate või keskealiste inimeste seas.

Laenukoormus on suur

„Eestlased on kinnisvara-usku, soovitakse omada vara ja välditakse üürimist, sellega aga kaasnevad suured laenukohustused,” rääkis Kati Voomets. Samas on finantsiline haavatavus peredes suur, sest tänapäeva majanduselu eripäraks on saanud eraisikute suur laenukoormus, sh eluasemelaenud.

Kui laenu võtnud pereisa tabab ootamatult surm, siis mis edasi? Voomets tõi esile, et perede säästupuhver on tegelikkuses väike – 57% peredest saaks ootamatu sündmuse korral hakkama vähem kui 3 kuud.

Seetõttu ongi oluline, et inimesed juba varakult mõtleks, kes on nende pärijad ja mis on pärandatav vara, kas üksnes kohustused või on ka reaalset vara.
Näiteks küsitluse järgi ei tea 12 % inimestest, kes on nende pärijad. Ligi viiendik inimestest ei teadnud aga seda, et inimese surma korral pärivad pärijad lisaks varale ka lahkunu kohustused – näiteks laenud.

Kärgpere puhul soovitame testamenti

Üks võimalus juba varakult oma pärimisasjad korda ajada, on teha notariaalne testament. Küsitluse järgi on testamendi teinud 15 % inimestest (eelkõige üle 70-aastased), testamenti ei ole teinud 80 % ja plaanib testamenti teha 5 %.

Notarite Koja esimees Tarvo Puri lükkas ümber nii mõnedki müüdid pärimise kohta.
Näiteks arvatakse, et pärimisprotsess on väga kallis – tegelikult maksab pärandi vormistamine umbes 200- 250 eurot. Ka pole pärandi saamine maksustatav.

Testamendi puhul soovitab Tarvo Puri pigem notariaalset testamenti, kuna käsitsi kodus kirjutatud testament on nii-öelda hädaolukorra testament. Samas notarite praktika näitab , et koduse testamendi puhul on vaidlustamisi tunduvalt rohkem. Kui kodune testament on kaotsi läinud, siis polegi enam midagi teha.

Notariaalse testamendi tegemine maksab 40 eurot. Ka võib ise testamendi valmis kirjutada ja anda suletud ümbrikus notarile vastutavale hoiule – ka see maksab 40 eurot. Kui kutsuda notar koju või haiglasse testamendi tegemise juurde, siis tuleb lisaks maksta umbes 10 eurot.
Tarvo Puri soovitab testamendi tegemist eelkõige sellistele inimestele, kel on seadusjärgse pärimise puhul probleemkohad: kärgpered, eksabikaasad, vabaabielud, lahutamata abielud, lapsed, kelle isa pole sünniakti märgitud (põlvnemise tuvastamine).

Notari juures tehtud testament kantakse Pärimisregistrisse, testament avatakse isiku surma puhul. Pärand vormistatakse järgmiselt: üks pärijatest esitab pärimisasja algatamise avalduse. Notar saadab teated (ja testamendi) kaaspärijatele. Igaüks peab otsustama, kas osaleda pärimisel või loobuda. Pärand loetakse vastuvõetuks, kui sellest pole loobutud.
Kindlaks tehakse pärandvara koosseis, antakse välja pärismistunnistus, seal märgitakse ära kõik pärijad, mitte ainult see isik, kes käis notaribüroos asja ajamas.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare