Karjääri vastased karjuvad appi
Kuigi kohus tühistas Puurmani volikogu otsuse mitte anda Talter ASile geoloogiliste uuringute luba, on külaelanikud hirmust dolokivikarjääri ees nõus minema kas või Euroopa Kohtuni välja.
Läinud neljapäeval käis kavandatava karjääri aladega tutvumas Eesti üks tunnustatumaid paeasjatundjaid Rein Einasto.
Paevanana tuntud Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia ja keskkonnaõpetuse professor Einasto tõdes, et Pikknurme metsadesse uue suure dolokivikarjääri rajamine oleks äärmiselt vale samm.
Põhjenduseks tõi ta sealse puutumata looduse, samuti katab dolokivi paks pinnakate ning põhjavesi on peaaegu maapinnal. Lisaks puudub Einasto sõnul allpool põhjavett kaevandamiseks keskkonnasäästlik tehnoloogia.
"Pigem võiks paasi võtta sealt, kus maapind on niigi juba haavatud, vanu paemurde on meil ju tuhandeid," kinnitas ta. Paraku on kaevandajal majanduslikult odavam ammutada maavara uuest karjäärist, kui et võtta kasutusele vanu paemurde.
Vald jäi kohtus kaotajaks
Kui Puurmani vallavolikogu andis mullu septembris AS Talterile nõusoleku Pikknurme, Saduküla ja Pööra küla ning seal asuva looduskaitseala vahetus läheduses geoloogiliste uuringute tegemiseks, tõusis külarahva seas pahameel. 72 elaniku esitatud vaide tulemusena tühistas volikogu novembris oma senise otsuse.
Volikogu leidis toona, et nad olid oma eelmise otsusega rikkunud kolme küla rahva õigust elada puhtas keskkonnas, samuti vähendanud sealsete kinnistuomanike kinnisvara väärtust.
"Pikknurme külas asub osa riikliku tähtsusega rohelise võrgustiku tuumalast, nüüd aga soovitakse just loomade liikumisradadele ning nitraaditundlikule kaitsmata põhjavee kaitsealale teha karjääri," muretses Uue-Lusika talu perenaine Ave Märjama.
Et kavandatav karjäär asub Pikknurme looduskaitseala vahetus läheduses, rõhuvad elanikud aktiivselt ka looduskaitsele. Näiteks viitavad nad seal elava kaitsealuse must-toonekure pesapaigale.
AS Talter leidis aga, et teda on geoloogilise uuringu loast põhjendamatult ilma jäetud ning kaebas vallavolikogu Tartu halduskohtusse.
20. märtsil tunnistaski kohus vallavolikogu seisukoha uuringuteks luba mitte anda kehtetuks. Lisaks nõudis kohus vallalt Talteri kasuks välja 18 305 kr menetluskulude katteks.
Volikogu esimees Üllar Schaffrik sõnas kohtus, et nad pidasid tegelikult silmas ka Talteri enda huve. Nimelt on põhjust arvata, et Talter ei soovi teha üksnes uuringuid, vaid asuda ka kaevandama. Just kaevandamise, mitte geoloogilise uuringu osas, on elanikud väljendanud põhilist vastuseisu.
"Seega tuleb kaebuse esitajale teada anda, et kaevandamisloa saamine on vähetõenäoline ning kuna ainult uuringute tegemine ei ole ilmselt põhjendatud, tühistas volikogu varasema nõusoleku," vastas Schaffrik kohtus ASi Talter kaebuse peale.
Kohus asus seisukohale, et nõusolek geoloogilise uuringu andmiseks ei saa rikkuda vallaelanike õigusi, sest see ei too iseenesest kaasa kaevandamist.
Vallavanem Rauno Kuusi väitel ei kavatse vald kohtuotsust uute kulude kartuses ringkonnakohtusse edasi kaevata. Uuringutele vastu seismiseks puuduvad vallal argumendid, kuna uuringud ju keskkonnakahjusid endaga kaasa ei too. "Seadustes on augud sees, need annavad arendajatele liiga palju õigusi," nentis Kuus.
Ka Ave Märjama sõnul näitab igapäevaelu, et maapõueseadus soosib igati kaevandajaid, kes saavad loa lõpuks nii või teisiti.
Puurmani valla kolme küla elanikud kasutavad iga võimalust oma elu- ja looduskeskkonna hoidmiseks. Läinud aasta 25. novembril asutasid nad Pikknurme roheala ja põhjavee kaitseks keskkonnakaitse ühingu.
Kui mõne nädala eest 25. märtsil loodi Tallinnas kodanikualgatuse korras seitsme maavarade heaperemeheliku kasutamise eest seisva mittetulundusühingu poolt üle-eestiline katusorganisatsioon MTÜ Eesti Maavarade Ühing, oli nendegi ühing asutajate seas. Eesmärk on teha koostööd ka Euroopa keskkonnaorganisatsioonidega, kus keskkonnakaitse ja -õigus on enam arenenud kui Eestis.
Märjama, kes kuulub mõlema MTÜ juhatusse, märgib, et nad ei ole maavarade kasutamise vastu, kuid häda on selles, et seni pole seejuures piisavalt kuulda võetud neid, kes seisavad oma kogukonna huvide ja ümbritseva looduse eest.
Kaevandamiskohad kaardile!
Rein Einasto ei eita, et Talteril on õigus otsida kohti, kus kaevandada. Samas kerkib küsimus, miks riik ei ole siiani loonud süsteemi, kus firmale näidatakse kätte kohad, kus ta võib seda teha.
Parimaks lahenduseks peab Einasto seda, kui riik telliks teadlastelt kiiresti vastava kaar-di. Andmed selle koostamiseks on olemas, nii et kaardi võiks paari kuuga, juba sügiseks valmis teha Eesti geoloogiakeskus.
"Kaart näitaks ära, kus on kõige soodsamad paekaevandamise kohad, kusjuures peatingimus oleks, et kaevanduste ja karjääridega inimeste elukeskkond ei halveneks," leidis Einasto, kelle arvates võiks see kaart päästa ka Puurmani valla kolm küla.