Kaigas, mis aknasse paistis, oli lõhutud mesipuu tükk, kaks tühja mesipuud oli kummuli keeratud ja karujälgi oli õu tihedalt täis.

“Ühest mesipuust, kus mesilased sees olid, oli karu restid välja kiskunud. Teised seisid tühjalt. Neid ei olnud laiali lõhkunud, aga külili olid,” rääkis Vahur.

Mees tegi mesilatest pilti, helistas jahiseltsi. “Kahju ei oska hinnata, ma ei teagi, mis mesipuud tänapäeval maksavad. Mesipuud on vanast ajast, nii et see lõhkumine tegi rohkem nalja kui tõsist kahju,” tunnistas ta.

Maja asub Nõva küla Haapsalu poolses servas. Talus on ka koer, aga sel ööl magas loom majas.

“Olen ise ka jahimees. Kui see ott peaks veel kimbutama tulema, lähen relvakapi kallale kui vaja,” lubas taluperemees.

Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männili sõnul ongi Läänemaal kõige rohkem karusid maakonna loode- ja põhjaosas.

“Aastaid oligi Läänemaal vähe karusid, aga praegu on Nõva kandis hea mitu aastat oma populatsioon, mille täpset arvu ei julge öelda. On emakarud, kes poegivad,” ütles ta. “Mitu aastat on seal ka ükshaaval karu lastud.”

Männili sõnul tuleb kogu Eesti peale tavaliselt alla saja lõhutud taru aastas. “Ega see väga tavaline ei ole, aga teatud ajal ja teatud piirkondades tuleb ette,” ütles ta.

“Mesitarusid rüüstavad tavaliselt sellele spetsialiseerunud karud, enamik pelgab mesipuusid. Seda on näha ka lõhkumiste mustrist, et ei ole ühtlaselt üle Eesti jaotunud, vaid koondub kindlatesse piirkondadesse,” lisas ta.

Ühe taru lõhkumine ei pruugi siiski ilmtingimata väga julget ja mesipuid regulaarselt lõhkuvat karu tähendada, vaid tegu võis olla ka juhusega.

Fotosid lõhutud mesipuust vaata SIIT.